Wednesday, May 16, 2007

Olen kajakas

Mu allkiri on aastatega muutunud normaalse inimese keerulisest sigrimigrist lihtsaks linnukeseks. Herr Palusaar ütles selle kohta tabavalt "kajakas". Seoses sellega on mul välja kujunenud foobia allkirja andmise vastu - ma ei suuda (ei taha, ei saa, ei julge) kirjutada alla kaardikviitungitele, lepingutele, üldse mitte millelegi. Käsi läheb krampi ja allkirja asemel tuleb paberile lihtsalt krõnks.

Foobia on tõsine ja takistab igapäevast elu. Raha-asjades olen ammu sulale üle läinud, ehkki EMV on minusuguse jaoks puhas õnnistus. Viimati notaris käies sain samuti hakkama...

... aga täna pangas enam mitte. ID-kaardi peal on mul korralik pikk allkiri, ja ma EI SUUDA sellist enam teha. Teller viitas - väga viisakalt - erinevusele ja palus allkirja korrata. Mispeale mina muidugi veel rohkem krampi läksin...

Kokkuvõttes kuidagi ikka sai, aga läbi häda. Hansa letiteenindus rokib - oleks mul vastas olnud karvavõrra vähem viisakas tütarlaps, oleks raha kandmata jäänud.

Nüüd tuleb endale allkiri uuesti selgeks õpetada ja ID-kaart käima ajada.

Tööle sõites kuulasin Genialiste.