Päevakud 2015
14. aprill - Pirita teisipäevak. Aloga. Kergel, väga teederohkel maastikul 2.1 km. Poiss sai hästi hakkama, püsis kaardil. Aga sportlikku tahtmist kuhugi kiiresti jõuda temas ei ole. Selgus ka, et koolis ei õpetata lapsi sörkima. Keka tunnis pannakse jooksma - täie auruga - vahet pole, kas distants on 10m või 10km.
16. aprill - Rohumeene neljapäevak. Võtsin M40 raja - 7 km - ja ei teinud ära! Enne sai aeg otsa ja läksin koju lapsi vaatama. Jaksu poolest oleks jõudnud veel küll. Suuri O-vigu ei teinud, aga kogu aeg hindasin vahemaid üle - jooksin punktile või objektile palju varem pihta kui oleks eeldanud. Ja metsas suunaga liikumine oli hirmus-hirmus aeglane. Aga (minu jaoks) üsna rasked KPd tulid kätte enam-vähem puhtalt.
Rohuneeme maastik on uskumatult äge. Ratas kaasa ja metsa!!!
21. aprill - Hiiu päevak, rattaga. Eesmärk oli enne Xdreami varustust testida. Test õnnestus täiega. Kaardihoidja tuli lenksult lahti, spidokas ei tööta ja vedrustuse lukk jupsib. Aga titeraja sõitsin läbi, ei kukkunud, väga ei eksinud. Kaarti lugeda sõites küll ei saanud, vt lahtine kaardihoidja.
Hiiu-Pässa-Männiku on rattasõiduks tore koht. Nii tegin pärast päevakut seal veel ühe ringi. Kimasin männimetsa-aluses kaevikus ja sõitsin veidi laudteel (võistluse ajal oli see keelatud). Fun!
28. aprill - Hiiu-Tähetorni päevak, Aloga.
Matkasime 3 km, laps sai hästi hakkama.
7. mai - Rebala / Ülgase päevak, Üllega.
Sai kõvasti joosta. Maastik - Jõelähtme prügila lõunakülg, endised karjäärid. Eksisin enda kohta vähe.
(juunis) Mustamäe päevak, Alo ja rattaga
Ei tulnud eriti hästi välja. Päevaku jaoks on vaja paremat ratta-oskust kui Alol on.
26. juuni - Koitjärve neljapäevak.
Kasutasin pmst kolme eri O-stiili:
- jooksen kellegi sabas
- jooksen piki suvalist loha
- jooksen lihtsalt ei-tea-kuhu või edasi-tagasi
Ise orienteeruda ma sel maastikul ei oska. Reljeefi ei loe. Ma ei taba sedagi, kas KP on mäe otsas või maa all augus. Mitu korda otsisin punkti täiesti valelt pinnavormilt. Korra veensin teisigi, et punkt on "mäe otsas lohus", KP oli aga kõrval täielikus sügavikus. Viimasel pikal etapil ma ei teinud enam orienteerumise nägugi, vaid lihtsalt jooksin teed pidi finišisse ja sealt ringiga punkti tagasi.
Tõsi - neljapäevaku B rajal on minusuguseid narre veelgi. Nii et koht polegi päris lõpus.
1:40 metsas, vähemalt füüsilist trenni sai täie raha eest.
Ja noh, tulemuse sain kirja.
Stardis kaarti uurides tuleb edaspidi legendid läbi lugeda ja mõelda.
30. juuni - Keila-Joa ratta-O teisipäevak
Lauri Malsroosi rada, seega tuli sõita, mitte joosta.
Ma ei oska korraga ratast sõita ja kaarti lugeda.
Rattaga annab palju kiiremini ja põhjalikumalt eksida kui jalgsi.
Kaardi teede ja maastiku teede vahel seost ei taba.
Kaardimõõtu ei taba.
Kohe esimeses KPs panin nii mööda, et läksin starti tagasi ja alustasin uuesti. (SI-d nullimata, s.t. ausalt.)
Ja ma ei olnud ainus!
Aga umbes 45 pärast starti hakkas orienteerumine enam-vähem sujuma.
Rajal 1:30, siis tulin kokkulepitult tulema, kogu raja läbimiseks oleks ehk 2 tundi läind.
2. juuli - Samblapõllu neljapäevak
1:03 lidumist piki kena männimetsa. KPd olid Pudisoo jõe sügavas orus. Marika viis ja toos ja see oli tore - sai matka-asjandusest rääkida ja üldse on mitmekesi koos lõbusam.
16. aprill - Rohumeene neljapäevak. Võtsin M40 raja - 7 km - ja ei teinud ära! Enne sai aeg otsa ja läksin koju lapsi vaatama. Jaksu poolest oleks jõudnud veel küll. Suuri O-vigu ei teinud, aga kogu aeg hindasin vahemaid üle - jooksin punktile või objektile palju varem pihta kui oleks eeldanud. Ja metsas suunaga liikumine oli hirmus-hirmus aeglane. Aga (minu jaoks) üsna rasked KPd tulid kätte enam-vähem puhtalt.
Rohuneeme maastik on uskumatult äge. Ratas kaasa ja metsa!!!
21. aprill - Hiiu päevak, rattaga. Eesmärk oli enne Xdreami varustust testida. Test õnnestus täiega. Kaardihoidja tuli lenksult lahti, spidokas ei tööta ja vedrustuse lukk jupsib. Aga titeraja sõitsin läbi, ei kukkunud, väga ei eksinud. Kaarti lugeda sõites küll ei saanud, vt lahtine kaardihoidja.
Hiiu-Pässa-Männiku on rattasõiduks tore koht. Nii tegin pärast päevakut seal veel ühe ringi. Kimasin männimetsa-aluses kaevikus ja sõitsin veidi laudteel (võistluse ajal oli see keelatud). Fun!
28. aprill - Hiiu-Tähetorni päevak, Aloga.
Matkasime 3 km, laps sai hästi hakkama.
7. mai - Rebala / Ülgase päevak, Üllega.
Sai kõvasti joosta. Maastik - Jõelähtme prügila lõunakülg, endised karjäärid. Eksisin enda kohta vähe.
(juunis) Mustamäe päevak, Alo ja rattaga
Ei tulnud eriti hästi välja. Päevaku jaoks on vaja paremat ratta-oskust kui Alol on.
26. juuni - Koitjärve neljapäevak.
Kasutasin pmst kolme eri O-stiili:
- jooksen kellegi sabas
- jooksen piki suvalist loha
- jooksen lihtsalt ei-tea-kuhu või edasi-tagasi
Ise orienteeruda ma sel maastikul ei oska. Reljeefi ei loe. Ma ei taba sedagi, kas KP on mäe otsas või maa all augus. Mitu korda otsisin punkti täiesti valelt pinnavormilt. Korra veensin teisigi, et punkt on "mäe otsas lohus", KP oli aga kõrval täielikus sügavikus. Viimasel pikal etapil ma ei teinud enam orienteerumise nägugi, vaid lihtsalt jooksin teed pidi finišisse ja sealt ringiga punkti tagasi.
Tõsi - neljapäevaku B rajal on minusuguseid narre veelgi. Nii et koht polegi päris lõpus.
1:40 metsas, vähemalt füüsilist trenni sai täie raha eest.
Ja noh, tulemuse sain kirja.
Stardis kaarti uurides tuleb edaspidi legendid läbi lugeda ja mõelda.
30. juuni - Keila-Joa ratta-O teisipäevak
Lauri Malsroosi rada, seega tuli sõita, mitte joosta.
Ma ei oska korraga ratast sõita ja kaarti lugeda.
Rattaga annab palju kiiremini ja põhjalikumalt eksida kui jalgsi.
Kaardi teede ja maastiku teede vahel seost ei taba.
Kaardimõõtu ei taba.
Kohe esimeses KPs panin nii mööda, et läksin starti tagasi ja alustasin uuesti. (SI-d nullimata, s.t. ausalt.)
Ja ma ei olnud ainus!
Aga umbes 45 pärast starti hakkas orienteerumine enam-vähem sujuma.
Rajal 1:30, siis tulin kokkulepitult tulema, kogu raja läbimiseks oleks ehk 2 tundi läind.
2. juuli - Samblapõllu neljapäevak
1:03 lidumist piki kena männimetsa. KPd olid Pudisoo jõe sügavas orus. Marika viis ja toos ja see oli tore - sai matka-asjandusest rääkida ja üldse on mitmekesi koos lõbusam.
No comments:
Post a Comment