Süstamatk: Tartu - Piirissaare
AktiivsePuhkuse Ain korraldas süstamatka Tartust Piirissaarde. Süstaga ma matkanud ma polnud, Piirisaarel käinud polnud, seega tuli minna! Moosisin juurde paar tuttavat daami. Pärast selgus, et kaks neist on Võhandu 100 ära võitnud - oleks seda teadnud, poleks küll julgenud!!!
1. mai varahommikul oleme Tartu Statoilis (sest kõik muu ses kolkas on suletud) ja siis süstas ja jõel. 22 inimest, 11 süsta. Inimesi igasuguseid - minu moodi algajatest matkakorüfeedeni välja. Vee peal liigume kõik ühtemoodi ja me pole kaugeltki viimased. Hoolimata sest, et mu süsta-naaber jääb iga uut maja nähes seisma ja ahhetab veidi.
Sumame läbi linna. Imetleme linnaääre uusi rajoone (nulliga pügatud muru, päris-euroopalik arhitektuur, tohutus koguses rauast tara) ja ma ootan, et noh, kohe algab soo. Aga ei alga mitte!!! Esimese päeva üllatus ongi see, KUI asustatud on Emajõe ümbrus. Iga käänaku tagant ilmub uus mõis või küla või maja. Lisaks kalamehi, lõputus koguses kalamehi. Ma poleks eales uskund, et kalakultuur meil niiii popp on. Jõel on palju sagimist, õnneks võtavad kaatrid meid nähes hoo maha. Tore teada, et jõgi on endiselt tee ja et elu jagub ka pealinnast eemale!
Tuul on vastu ja laine ka ja liikumine vaevaline. Öömajale jääme plaanitud Praaga asemel Emajõe Suursoo Külastuskeskusse. Oleme sooserval, Peipsist paarteist km. E.S.K. ise on lahti vaid kolmel tööpäeval nädalas - kesse loll tahaks seda lahti hoida siis, kui inimesed ringi liiguvad. Nii saame inimtühja maja ümber mõnuga telkida. Aitäh, RMK!!!
Teisel päeval lubab ilmajaam Peipsile tuult ja ligi meetrist lainet. Seepärast aerutame hoopis Kalli järvele. Nüüd oleme küll päris soos! Kui Emajõel jagub kalamehi kõikjale, siis Kalli jõgi tühi. Täna on tuul on tagant. Vihm sajab veidi, kuid see on vaid vaheldus.
Kalli järv on päris pirakas lahmakas. Teeme selle peal tiiru, isegi laine on täiesti olemas. Kuid lõunale me siin tuule käes ei jää. Selle asemel lähme Rebäsmäe tallu. Jah, keset sood Kalli jõe ääres on majapidamine, pere ja lapsed ja puha. Ühtki teed siia ei too, elektrit ei ole...
Lõikame Kaevandu kanali kaudu Peipsile. Enne järve näeme merikotkast! Peipsil on ilm ootamatult vaikne. Ületame "mere" (tegelt väikese lahesopi) ja hakkame Meerapalu kandis öömaja otsima. Siis idaneb mõte, et äkki veaks ikka Piirissaarde ära... Ilm enam-vähem, tuul tagant, kell vähe... Ain mõtleb veidi ja lõpuks lubab minna. Üks veidi väsinum süst võetakse köiega sleppi. Juhhei!
Sõit Meerapalust Piirissaarde on matka toredaim. Tume pilv toob endaga tuule, laine ja vihma, aga need on kõik mugavalt tagant. Piirissaare roostikku jõudes on taevas taas hele ja pilliroog särab kuldselt. Kollased süstad on tumeda mere ja taeva taustal imekaunid. Ja mis põhiline - ära tegime!
Ulbime Piirissaare põhjakallast pidi, otse ees paistab Venemaa. Lai kanal jagab saare kaheks. Lääneosa on ainult soo, idaosa on vaid kohati soo. Meie sõidame kanalit pidi küla serva laagrisse.
Kolmanda päeva alguses käime Piirisaare jalgsi läbi. 3x3 km maakild on madal soo, mille soosaartel kolm külakest. On huvitav ja kurb korraga. See on nagu väljasurev loomaaed... 50 püsiasukat, keda mandrilt vahtimas käiakse. Pood on kinni, lapsi pole, tööd pole, kõik laguneb. Piirivalvekordon on mehitamata. Maju on külades palju, kuid enamik on tühjad. Majadel on värvitud vaid fassaadid. Tagaseinad ja katused lagunevad. Paaris kohas näeme kuivavat kala või töötavat suitsuahju. Peenrad on nagu Peipsi kaldal, kõrged, küüslauk uhkelt kasvamas.
Saar peaks olema venekeelne, nii õige- kui vanausku, ehkki meie kuuleme ka eesti keelt. On kaks kirikut, üks puust, teine kivist. On mitu suurt surnuaeda kenade kunstlilledega. Kunagi elas siin 1500 hinge...
Plikad hangivad kusagilt suitsukala, sööme selle ära ja tõmbame saarelt lesta. Läbi kanali saare lõunaküljeni, sealt 6 km Laaksaare sadamani. Süstad tühjaks, viimane supp ja mu elu esimene süstamatk ongi läbi.
Mulle meeldis. Vaade maale vee poolt on minu jaoks uus ja huvitav. Piirissaar kui koht samuti.
Aini / AktiivsePuhkuse korraldus oli perfektne ja Ain on ise matkajuhina super. Kamp oli suur ja sümpaatne, aerutamine tuli enam-vähem välja, ilm oli mõnusalt vahelduv... Imehästi veedetud kolm päeva!
Infot ja värki
Päevased läbisõidud: 30, 40, 9 km
Esimene laagrikoht: http://kaart.delfi.ee//?bookmark=c0b3b66d659853254862561d55cc3b8d
Teine laagrikoht: http://kaart.delfi.ee//?bookmark=89f8baf05278ae4de3e14c98092e3dbe
Kalli järv kaardil: http://kaart.delfi.ee//?bookmark=d9de8c9fc2fd6f0a5562e55c3c25fd60
Piirissaar kaardil http://kaart.delfi.ee//?bookmark=0ee003aca881d5493bf05212e7be78ed
Emajõe Külastuskeskus - http://www.vooremaa.ee/emajoe-suursoo-...
Kalli järv - http://eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=795
Aini FB - https://www.facebook.com/profile.php?id=100006124996922
AktiivnePuhkus - http://www.aktiivnepuhkus.ee/
1. mai varahommikul oleme Tartu Statoilis (sest kõik muu ses kolkas on suletud) ja siis süstas ja jõel. 22 inimest, 11 süsta. Inimesi igasuguseid - minu moodi algajatest matkakorüfeedeni välja. Vee peal liigume kõik ühtemoodi ja me pole kaugeltki viimased. Hoolimata sest, et mu süsta-naaber jääb iga uut maja nähes seisma ja ahhetab veidi.
Sumame läbi linna. Imetleme linnaääre uusi rajoone (nulliga pügatud muru, päris-euroopalik arhitektuur, tohutus koguses rauast tara) ja ma ootan, et noh, kohe algab soo. Aga ei alga mitte!!! Esimese päeva üllatus ongi see, KUI asustatud on Emajõe ümbrus. Iga käänaku tagant ilmub uus mõis või küla või maja. Lisaks kalamehi, lõputus koguses kalamehi. Ma poleks eales uskund, et kalakultuur meil niiii popp on. Jõel on palju sagimist, õnneks võtavad kaatrid meid nähes hoo maha. Tore teada, et jõgi on endiselt tee ja et elu jagub ka pealinnast eemale!
Tuul on vastu ja laine ka ja liikumine vaevaline. Öömajale jääme plaanitud Praaga asemel Emajõe Suursoo Külastuskeskusse. Oleme sooserval, Peipsist paarteist km. E.S.K. ise on lahti vaid kolmel tööpäeval nädalas - kesse loll tahaks seda lahti hoida siis, kui inimesed ringi liiguvad. Nii saame inimtühja maja ümber mõnuga telkida. Aitäh, RMK!!!
Teisel päeval lubab ilmajaam Peipsile tuult ja ligi meetrist lainet. Seepärast aerutame hoopis Kalli järvele. Nüüd oleme küll päris soos! Kui Emajõel jagub kalamehi kõikjale, siis Kalli jõgi tühi. Täna on tuul on tagant. Vihm sajab veidi, kuid see on vaid vaheldus.
Kalli järv on päris pirakas lahmakas. Teeme selle peal tiiru, isegi laine on täiesti olemas. Kuid lõunale me siin tuule käes ei jää. Selle asemel lähme Rebäsmäe tallu. Jah, keset sood Kalli jõe ääres on majapidamine, pere ja lapsed ja puha. Ühtki teed siia ei too, elektrit ei ole...
Lõikame Kaevandu kanali kaudu Peipsile. Enne järve näeme merikotkast! Peipsil on ilm ootamatult vaikne. Ületame "mere" (tegelt väikese lahesopi) ja hakkame Meerapalu kandis öömaja otsima. Siis idaneb mõte, et äkki veaks ikka Piirissaarde ära... Ilm enam-vähem, tuul tagant, kell vähe... Ain mõtleb veidi ja lõpuks lubab minna. Üks veidi väsinum süst võetakse köiega sleppi. Juhhei!
Sõit Meerapalust Piirissaarde on matka toredaim. Tume pilv toob endaga tuule, laine ja vihma, aga need on kõik mugavalt tagant. Piirissaare roostikku jõudes on taevas taas hele ja pilliroog särab kuldselt. Kollased süstad on tumeda mere ja taeva taustal imekaunid. Ja mis põhiline - ära tegime!
Ulbime Piirissaare põhjakallast pidi, otse ees paistab Venemaa. Lai kanal jagab saare kaheks. Lääneosa on ainult soo, idaosa on vaid kohati soo. Meie sõidame kanalit pidi küla serva laagrisse.
Kolmanda päeva alguses käime Piirisaare jalgsi läbi. 3x3 km maakild on madal soo, mille soosaartel kolm külakest. On huvitav ja kurb korraga. See on nagu väljasurev loomaaed... 50 püsiasukat, keda mandrilt vahtimas käiakse. Pood on kinni, lapsi pole, tööd pole, kõik laguneb. Piirivalvekordon on mehitamata. Maju on külades palju, kuid enamik on tühjad. Majadel on värvitud vaid fassaadid. Tagaseinad ja katused lagunevad. Paaris kohas näeme kuivavat kala või töötavat suitsuahju. Peenrad on nagu Peipsi kaldal, kõrged, küüslauk uhkelt kasvamas.
Saar peaks olema venekeelne, nii õige- kui vanausku, ehkki meie kuuleme ka eesti keelt. On kaks kirikut, üks puust, teine kivist. On mitu suurt surnuaeda kenade kunstlilledega. Kunagi elas siin 1500 hinge...
Plikad hangivad kusagilt suitsukala, sööme selle ära ja tõmbame saarelt lesta. Läbi kanali saare lõunaküljeni, sealt 6 km Laaksaare sadamani. Süstad tühjaks, viimane supp ja mu elu esimene süstamatk ongi läbi.
Mulle meeldis. Vaade maale vee poolt on minu jaoks uus ja huvitav. Piirissaar kui koht samuti.
Aini / AktiivsePuhkuse korraldus oli perfektne ja Ain on ise matkajuhina super. Kamp oli suur ja sümpaatne, aerutamine tuli enam-vähem välja, ilm oli mõnusalt vahelduv... Imehästi veedetud kolm päeva!
Infot ja värki
Päevased läbisõidud: 30, 40, 9 km
Esimene laagrikoht: http://kaart.delfi.ee//?bookmark=c0b3b66d659853254862561d55cc3b8d
Teine laagrikoht: http://kaart.delfi.ee//?bookmark=89f8baf05278ae4de3e14c98092e3dbe
Kalli järv kaardil: http://kaart.delfi.ee//?bookmark=d9de8c9fc2fd6f0a5562e55c3c25fd60
Piirissaar kaardil http://kaart.delfi.ee//?bookmark=0ee003aca881d5493bf05212e7be78ed
Emajõe Külastuskeskus - http://www.vooremaa.ee/emajoe-suursoo-...
Kalli järv - http://eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=795
Aini FB - https://www.facebook.com/profile.php?id=100006124996922
AktiivnePuhkus - http://www.aktiivnepuhkus.ee/
No comments:
Post a Comment