Sunday, October 16, 2016

Purtse liivarand

Loodus teeb nalja.

Mul on jupike mereranda Purtse jõe suudmes, vana Purtse kalatööstuse kõrval. Üle jõe on Liimala liivarand. Seal on puhas ja peen liiv, isegi luited. Purtse rand on aga kivine - nii rannaäär kui merepõhi on klibu ja liiva segu, sekka suuremad kivid ja rahnud. Mõnikord paljandub rannas sinisavi. Savi on täiesti puhas, Iida voolib sellest kujusid.

Rand muutub iga aastaga. Klibu on kord vähem, kord rohkem. Mõnel suvel saab ujuma minna mööda liiva, mõnikord on kogu rannaäär teravaid kive täis. Sügiseste tormide ajal haukab meri maast suutäisi, peseb põõstastel juured paljaks ja tõmbab puid ümber.

Selle suve rand oli väga kivine. Siledat liivalappi peaaegu polnud.

Kujutage mu üllatust, kui täna, 16. oktoobril leidsin eest laia liivaranna!

Madal meri on praegu tavalisest rannajoonest 20-30 meetrit tagasi tõmmanud. Merepõhi on aga puhas sile liiv. Ka seal, kus muidu teravad kivid, on nüüd ühtlane liivakiht. Vee piiril on suur kivi, mille peal lapsed alati ronivad ja mille ümbrus oli kuu aja eest ainult klibu. Nüüd istub see laugel liivanõlval.

Ja piki uut rannajoont läks kaks jäljerada. Metskitsed?



1 comment:

Kaur said...

Viimasel pildil olev kivi on 2022. aastal kogu suve olnud üleni vees. St nii, et vesi on tal igal pool ümber.