Sunday, December 31, 2017

Raamatutest

Mu blogrollis on järel ainult minuealised humanitaarid. No mõni on veidi noorem ja mõni veidi vanem, aga kõik on küpsed inimesed, naised, haridusega, seavad sõnu ritta hästi. Ja nad kõik loevad. Nii et viimane nädal on kulgend teiste inimeste lugemiselamuste lugemise rütmis. Ja see on ütlemata tore ja samas ka imelik. Sest.

Kõikide lemmikud on niiiii erinevad. OK, see ütleb, et maitseid on palju ja raamatuid on palju ja uusi raamatuid on ka palju. Aga siiski. Kui on järjest top-10 listid, millest ma mitte midagi ei tea, tundub ju naljakas?

Põhjused, MIKS raamatud meeldivad, on nii erinevad. Inimesed nagu päriselt leiavad, et raamatud v tegelased on nende elu v nende moodi? Identifitseeruvad? Ja see meeldib? Ma tean, et kirjanike (ja veel rohkem stsenaristide) eesmärk on leida lugejale-vaatajale vastav identiteet, aga et see tegelikult töötab kah? Ee. Ää. Mmm. Ei saa ometi olla!!

Siis leidub inimesi, kes loevad kümneid tuhandeid lehekülgi aastas. See on, nagu, 100 lk päevas. Hei! Kas teil elu pole? Aga ei, nende ülejäänud blogi ütleb, et neil selgelt ON elu!! Kuidas nii saab? Äkki ei ole neil facebooki kontot? (judin)

Rõõm on näha, et mõnedel on samad hädad mis mul. Kas Goodreadsis hinnata obje- või subjektiivselt? Mida teha pooleli jäänud raamatutega?

Mu oma kaks 2017 "tippu" on mõlemad samast teemast: II Maailmasõja koledused järelvaates.
"Jaht Eichmannile", Neal Bascomb
"Õhtuste udude aed", Tan Twan Eng
Esimene on dok-põnevik. Iisraeli salateenistus leiab ja püüab holokausti peamise korraldaja.
Teine on tagasivaade Jaapani okupatsioonile Kagu-Aasias.

Lugesin kokku 10000-11000 lehekülge. Enamik kirjandust oli üsna kerge. Hulk "Minu xxx" raamatuid, mõned Iida kõrvalt napsatud noortekad, natuke Varraku "Moodne aeg" sarja. Enamik loetust on pärit Kadrioru raamatukogust - aitäh neile!

Sunday, December 17, 2017

Andris Feldmanis, "Viimased tuhat aastat"

"Feldmanise tugevus, teose intelligentsuse märk on tema rõhk hedonismi abitusel. Tihti pakub sarnane spekulatsioon nägemust, kus lõviosa inimkonnast rahuldub ajaviitega, igapäevase jalgpalli, jalgrattasõidu, toidu, seksi ja videomängudega. Niko maailmas ei rahuldu sellega keegi. Ja tegelikult mõjub see väga veenvalt. "

Sisuliselt on see Eesti oma Houellebecq. Sama teema, sama stiil, veidi kergem ja lühem, intensiivsem.

https://www.goodreads.com/book/show/32705605-viimased-tuhat-aastat

5/5

Hiljem: 
Iida luges ka läbi ja talle ka meeldis.
On üsna... veider.. oma lapsega sama raamatut lugeda.

Wednesday, December 13, 2017

Brüssel vol sada

11-12-13 detsember 2017.
Siin on lumi. Suisa tuisk!
Taksosaba oli pool tundi.
10 km sõitmisele kulus tund.
Liiklus venis nagu tigu. Maanteel max 20-30 kmh.
Ristmikud täiesti kinni.
Korra hüppas taksist välja ja lükkas ristmikul eelmise auto liikuma.
Küngastest üles ei saanud keegi, autod olid tänaval risti.
Takso ise ka ujus nagu lehm libedal jääl...

Lennujaam pandi kinni, enamik lende tühistati, vastu võeti vaid pikki Aasia ja Ameerika lende.

Muu...
Usk demokraatiasse kaob siinlinnas kiiresti.
Samas on võimalik, et õnnestub maailma veidi sirgemaks kirjutada.

Saturday, December 9, 2017

Lenovo 520S Ideapad

Ostsime arvuti. 
Tavaline W10 läpakas. OS installisin ise üle.

Ootus, et see lambist tööle hakkaks, osutus aga asjatuks. 
Wifi imeb nagu.. maiteamis. Speedtest.net näitab download = 0.1 Mbps. Otse wifi ruuteri kõrval.

Lahendus: google, ideapad blah wifi slow. 
Probleem on levinud, eri arvutite ja sama chipsetiga. 
Lahendusi pakutakse palju ja erinevaid. 
Konfigureerisin järjest igasugu asju küll UI-st, küll käsurealt.
Päriselt aitas vist wifi ruuterist WMM=OFF seadmine. 
Nüüd töötab - vähemalt koduvõrgus. 
Mis saab suva välises võrgus, kus mind ruuterit seadma ei lubata? Ei tea.

Miks ei või inimene osta arvutit ja nõuda, et see lihtsalt töötaks?
Miks peab maailm olema nii keeruline?
Kas me ikka tahtsime sellist?
Sest ise me teda selliseks ju ei teinud, egaju???

Thursday, November 23, 2017

Film: "Saami veri"

Lihtne täiskasvanuks saamise draama 30. aastate Lapimaalt.
Tütarlapsel saab põtradest küllalt ja ta läheb Uppsalasse õppima.

Uskumatult.. sisendusjõuline.
Kui võimalus on, minge vaatama!

Laiksaare - Ikla

A. ja tema õde, Kati, mina.
Novembri vihmas, 18. ja 19.
Öö külalislahkes Kabli majas.

A jaoks oli see viimane etapp.
Ta on nüüd Eesti oma jala peal ühest äärest teiseni läbi kõndinud.
Kodumaa mõõt on talle teada.
Respekt!

Monday, November 13, 2017

Raamat. "Jaht Eichmannile"

"Jaht Eichmannile" on dok holokausti CEO Adolf Eichmanni kinni püüdmisest.
Eichmann oli SS ohvitser. Juutide "lõplik lahendus" ehk kinnipüüdmine ja laagritesse saatmine oli tema vastutada ja korraldada. Pärast sõda lasi ta Argentiinasse jalga. Elas seal 15 aastat, aga läks seal liiga hooletuks. Iisraeli salateenistus Mossad leidis ta üles, röövis ja viis salaja Iisraeli.

Raamat on dokumentaal-põnevik. Veidi detailirohke, aga tõesti haarav.

II Maailmasõda oli tohutu tapatalg ja tal oli palju, palju aspekte. Pearl Harborist Sinimägedeni, kalašnikovist aatomipommini. Aga kui oleks üks raamat, mis sõja kõige eredamal, jõledamal viisil kokku võtab - siis - see on see raamat.

https://en.wikipedia.org/wiki/Hunting_Eichmann
https://www.goodreads.com/book/show/4778436-hunting-eichmann

Lugege.

Thursday, November 9, 2017

Internet Identity Workshop 2017

USA, California, Mountain View, 17. - 19. oktoober.
Unconference.
Suht kaootiline.
Aga huvitav!

Kõik sessioonid:
http://iiw.idcommons.net/IIW_25_Session_Notes

Meie esitlus (pdf):
https://drive.google.com/file/d/0B_luqCyRPBXjQlZRMlVPWUtPX3RMal9FZWNHUzNkU0RzN3NF/view

Monday, November 6, 2017

LimeBike

Avastasin (enda jaoks) uued ratta-jagamis teenused.
Konkreetselt sõitsin LimeBike-ga, aga nad on kõik sarnased:
- ratastel on GPS ja mobiil-kontroll
- rattad on kõikjal laiali, mitte mingites "punktides", ja neil on lukud
- ratta leiad ja avad äpiga
- sõit maksab 1$ / 30min (ja kõigil on esimene sõit tasuta)
- ratta jätad kuhu tahad
Rattad on lihtsad, hooldusvabad (täiskummist rehvid), vargusi ei kardeta.

Turistile erakordselt mugav.
Eeldusel, et rattaid on.
Dallases - on. Kõikjal. Eredad vidinad on linnas hästi nähtavad.
Ja nendega sõidetakse ka!

Globaalsest vaatest on tegu revolutsiooniga.
Suurematel "dockless" firmadel on kümneid miljoneid aktiivseid kliente.
LimeBike, ofo, v-bike, spin.pm ja mis veel.
Nimekiri wikipedias.
Mis pole muidugi ainult positiivne.
Rendirattad on uus prügi liik: Dockless Bikes and the Tragedy of the Commons

Dallas Bike Ride

Tulin reede öösel rattaga sõitmast. Öösel, sest päeval on liiga palav (33C!) ja rohkem liiklust. Vaatasin kaardilt oma käidud rada ja nägin seal mingit punast joont. Mis see on? Klikk ütles, et tegu on "Dallas Bike Ride" rajaga. Ja et see Ride on Dallase esimene suur avalik ratta-ürr. Ja et see laupäeval, 4. novembril kell 8 ehk siis umbes 6 tunni pärast. Ja et regada enam ei saa. Kurvastasin veidi, sest mul oleks hommikul enne lendu aega olnud küll, ja läksin magama.

Ärkasin hilja. Aknast avanes pilt: hotelli eest voorivad läbi rattad.

P--sss see regamine! Kargasin välja, võtsin tänavanurgalt limebike (mille ise sinna öösel jätsin) ja hakkasin sõitma. Kartsin, et mind võetakse maha - mul polnd numbrit ega kiivrit, ja valvureid oli iga paarikümne meetri pealt. Aga sõita küll.

Sillal Trammel Crow pargi kohal tulid paljud rattalt maha ja tegid pilti.
Mina ka!


8-9 miili järel tulin rajalt maha - et jõuda õigeks ajaks check-outi. Pärast läksin finišialale tagasi. Käis selline aeglane chill, inimesed sõid burksi ja istusid rauge räpimuusika saatel. Oli räme palav.

Mul on mingi ebaterve huvi võõrast kohas rattaga sõitmise vastu. Dallases sõitsin rendiratastega iga päev ja olen seetõttu endaga hirmus rahul!!!

Friday, November 3, 2017

Ennustused

Pea 20 aastat tagasi läksin mina Hansapanka tööle.
Jaan andis mulle esimeseks lugemiseks Ross Andersoni "Why Cryptosystems Fail".
Ja teiseks ISO 7816.

Jaan oli ja on geenius.
Sest esimene töö kirjeldab, kuidas süsteemid lähevad katki, kuna disaini ja selle vigu varjatakse. Ja et üksikute komponentide eraldi sertifitseerimine ei tööta.
Teine on kiipkaartide alus-standard.
Ja siin me nüüd oleme.

Common Criteria, mille vastu SLE78 sertifitseeritud on, on Rossi artiklis mainitud ITSEC-i edasiarendus. RSA (ettevõtte) arvamus sellest IFX ja ROCA kontekstis on siin.

Anderson, 1999:
Our work also shows that component-level certification, as embodied in both the ITSEC and TCSEC programs, is unlikely to achieve its stated goals. [...] We would recommend that the next versions of these standards take much more account of the environments in which the components are to be used, and especially the system and human factors.

RSA, 2017:
This should serve as a stark reminder that certification stamps, such as Common Criteria, FIPS and so on, do not mean the product is secure. Nor does it mean that installation of a certified product equals a secure deployment.

Infineon, 2017:
Oleks me 10 aastat tagasi Fast Prime kohta artikli kirjutanud, oleks meil olnud korraks häbi, aga praegune olukord oleks olemata.

"Olukorra" all mõtlen ma IFX selle aasta tööd. Ma oskan vaid uduselt ette kujutada, millises põrgus nad viimased 10 kuud elanud on. SLE78 / javacard platform on nimelt nohu. Enamik kaarte ei ole onboard keygen režiimis. Vähesed auklikud kaardid  on väga lihtsasti asendavad. (Kes arvab, et Eesti ID-projekt võttis kaua või läks halvasti, on lihtsalt vähe elu näinud.) Aga TPM-id on peavalu. Õudus! Seal segunevad Aasia tootjate ja Microsofti töövood. Saada kõikide suuremate arvutitootjate firmware uuendused ja Microsoft Win update samal ajal nii välja, et a) kõik töötab b) midagi enne ei leki - on - imetegu. Müts maha nii IFX kui MSFT ees. 

Müts muidugi maha ka masuurikute ees, kes hakkasid otsima viga süsteemist, mis on pikalt ja põhjalikult läbi lammutatud. 

Tasub tähele panna, et teine võitnud töö - WPA nonce reuse aga KRACK - on TÄPSELT SAMASUGUNE:
- on vana, väärikas, tõestatult turvaline protokoll (WPA2)
- rebel krüptograaf toksib protokolli rakendatuse aspektist 
- pauk! kogu maailma WIFI on korraga katki.
Sest tõestati, et WPA2 sessioonivõtmed on turvaliselt tuletatud. Aga standard ei öelnud, mida nende turvavõtmetega teha tuleb. Õigemini - mida nendega teha ei tohi. Oih!

Lõppu paar pilti.


Hiljem:
Perekoolis vilksatas lühend PKCS. Nagu Public Key Cryptography Standard noh. Sellega, et Lasnamäe bussis arutatakse küberrünnete üle, võib harjuda. Aga... aga... aga!!!

Thursday, November 2, 2017

Dallas

Dallas on kole.
Ausalt.

Kesklinn on ports pilvelõhkujaid.
Igaüks on nagu.. kast.
Hiiglaslik, kandiline, ilmetu, inetu.
Uuematel on rohkem klaasi, vanematel vähem, muud vahet pole.
Värv - läbiv kakapruun.
Mõnele on pandud LED ääred. 200+ maja LED äärtega - see on ju ometi kaunis, eks? Aga ei ole.

Kesklinnast eemal on Trinity jõgi. Käisin selle ääres. Ee... Neil on projekt selle ümbrus ilusaks teha, aga sinna on pikk maa minna. Alustuseks on nad paar ägedat silda ehitanud. Ühe kohta kirjutas tahvel "... bridge shared by cars, pedestrians and bikes". Ma püüdsin sellest rattaga üle saada - ei õnnestunud. Ei leidnud kohta, kus sõita julgeks. Ja ma sõidan rattaga üldiselt igal pool rabast kiirteenu! Aga seal ei julgenud!

Linn on tühi. Inimesi pole, autosid ka eriti pole.
Tänaval kõnnivad elu hammakate vahele jäänud tudisevad neegrid.
Alul ma arvasin, et rahva hulk sõltub ajast.
Aga ei! Inimesi pole hommikul, lõunal ega õhtul. Äri- ega puhkepäeval...
Pilvelõhkujad on ärihooned. Ma ootaks vähemalt pangahärrasid või -prouasid tänavale kõndima ja lõunale minema. Aga ei ole neid...
Linnas pole poode. (Toidpoed on, 7-11 ja CVS.)

Muidugi on siin kodutuid.
Magavad kus juhtub.
On ju soe: eile, novembri alguses, oli päeval 33C.

Linnas on ka paar vana maja: mõni nuku-suurune kirik või muuseum.
Kirikud on kenad, aga pilvelõhkujate kõrval mõjuvad nad... narrilt.

Kohati on linn pingutanud. On kunsti. Natuke rohelust. Kuid see kõik on sihuke... imelik. Kunst on mastaapne. Üldse kõik on mastaapne. Rohelus on täis karjuvaid linde.

Käisin poes.
NorthPark Mall Center Mall on kesklinnast 10 km eemal.
185 000 ruutmeetrit poepinda! (Eesti suurim Ülemiste on poole väiksem.)
Vot seal on elu!
Rahvas sagib, on pered lastega, valged inimesed...
Kui peaks valima kesklinna ja mall'i vahel, siis linn on tuuline ja kõle, mall - soe, valge, rahvarohke ja sõbralik.

Linnast poodi saab muide rongiga - DART - kiire ja mugav.
Rongiga sõidavad aga samuti enamjaolt neegrid...

Dallas on USA kõige suletum linn:
http://keranews.org/post/dallas-worst-outdoor-city-america-outside-magazine-declares

Pilvelõhkujate loetelu:
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_tallest_buildings_in_Dallas

Üks sümpaatne asi aga on: ratta-jagamis-skeemid.
Limebike, ofo, v-bike, spin.pm.
Rattaid on kõikjal. Haara ja sõida! 1 USD kord.
Kasutan seda võimalust palju. 
 
Edit.
Ratta-jagamine lõppes Dallases kurvalt ära.
Vandalism ja regulatsioon.
Pikk artikkel: https://www.texasmonthly.com/news/rise-fall-dockless-bike-sharing-dallas/

Sunday, October 22, 2017

Rattaga Silicon Valley's

Uhasin kolm päeva Mountain View ja Palo Alto vahel rattaga ringi.
Hotelli ja ürituse vahel oli 5 km, Palo Alto / Stanford oli 10 km kaugusel.
Ideaalne ju!

Rattarent: Mike's Bikes MV / El Camino nurgal.
Rendihinnad on korralikud:
- linnaratas - 35 USD/päev
- MNT - 65 USD/päev
- MTB - 100 USD/päev

Mul oli odav Specialized'i linnakas. Rehvid olid täiskummist, õigemini on neil õhu asemel sees mingi tugev vaht. Sõita oli üsna okei. Igal juhul on vaja tulesid - nii esimest kui tagumist.

Teisi rattureid oli vähe, aga siiski oli. Lapsed käivad rattaga koolis.
Linnast väljas mägedes olid sportratturid. Marin County / Mt Tamalpais on ju maastikuratta-spordi sünnikoht.
Googleplex oli värvilisi Google jalgrattaid täis.

Halb: Õhtul läheb kiiresti pimedaks ja kui on pime, siis on ikka on. Kõnniteed on siin valgustamata ja nendel sõitmiseks ongi vaja ka esimest tuld.

Hea: Kõikidel suurtel tänavatel ja maanteedel on siin rattarada.
Linnatänavatel ei ole, aga seal on liiklus üldiselt hõre.

Hea: Autod andsid mulle kaugelt ja viisakalt teed.

Eriti hea: Ristmikel ja hargnemistel on rattarada _läbiv_. Tallinnas kaob ta  keerulistes kohtades häbelikult ära. Sõidad Liivalaias sirgel teel - rattarada on. Juhkentali hargneb paremale - rattarada lakkab.  Transpordiamet nagu ütleks "eeee... me ei tea ausalt mis ratturi siin tegema peaks".
USA-s jookseb rada selgelt ja sirgelt otse läbi hargnemiste, ratturil ei teki mingit küsimust - minu koht on SIIN.

Nii et sõita sai kõikjal ja mõnuga ja (tundus, et) ohutult.
Tõsi - rent on kallivõitu.
Uberiga sõita oleks olnud vähemalt poole odavam.

California - Mountain View

Kohal: P õhtu, ETKNR, L hommik
Hotell: Mountain View Super8, El Camino Real ääres

Lend sinna: olen akna all, näha on nii Gröönimaa kui San Francisco.
Lend tagasi: olen akna all, näha on Vaikne ookean ja virmalised.

Käidud:
- Vaikse ookeani rand / Pescadero State Beach
- Muir Woods / rannikusekvoiade kaitseala
- Point Benito majakas
- Googleplex
- Stanford Dish - käisin jooksmas

Ookeani rand oli täiega tore.
Seal on puhas ja vaba loodus, ei ole maju ega paista mingit eraomandit / keelavaid sildikesi.
Liivarand kaljudega.
Võtsin jalad paljaks ja sulistasin jahedas vees, ujumiseks oli liiga külm.

San Franciscost sõitsime läbi, et Golden Gate Bridge peale saada.
Linnas "sees" ei käinud.
Tagasi tulles tegime ringi ümber lahe.

Sõin aasia toitu. Tai, vietnami, india, türgi köök.

Mountain View peatänav on täiesti linna moodi. Palju restorane, raamatupoed.
Kõige rohkem raha jätsingi raamatupoodi.

Ja sõitsin rattaga ringi.

Vaikse ookeani rand ja Point Bonita

Sõitsime Old La Honda Road'i pidi üle mägede Vaikse ookeani äärde.
Tee on ilus - keerutab suure puude all.

Ma arvasin, et rannik on seal täis ehitatud, aga ei!
Puhas loodus. Half Moon Bay jne on kõrgemal põhjas.
Vesi oli jahe. Käisin jalgupidi vees, ujuma ei kutsuud.

Pescadero State Beach



Point Bonita majaka juures olen ma varem ka käinud.
Aga siis oli sild katki ja majakas kinni.
Seekord sattusime sinna õigel ajal ja sai ka sees ringi vaadata.
https://en.wikipedia.org/wiki/Point_Bonita_Lighthouse

Vaade ühelt poolt ookeanile ja teiselt pool San Francisco linnale / lahele on võimas.
Ja hülged olid ka täiesti olemas.


Kodulend läks üle lahe suudme ja nii sain majaka ka ülevalt pildile:



Friday, October 20, 2017

Computer History Museum

... laksas täiesti ära.
Täpsemalt selle IBM tuba.

(Arvuti-asjandust päriselt õppinu jaoks kõik järgnev ilmselt meh ja wtf. Mismõttes ma seda varem ei teadnud ometigi? Aga noh ei teadnud noh!)

IBM on meie jaoks vana haige hiiglane. Stagnatsiooni sümbol. Suured kolakad, perfokaardid, ranges kostüümis naised lindirulle ühest riiulist teise tõstmas.
Aga kuidas sai IBM selleks mis ta oli?
(Minu värskete teadmiste järgi) oli süüdi USA konstitutsioon ja 30. aastate majandushäda.

USA konstitutsioon nimelt käskis iga 10a tagant rahvaloendus teha. Iseseisvumise ajal tehtav, aga 19. sajandi lõpuks oli rahvast nii palju, et no ei jõudnud, rsk, kuidagi valmis sellega. Appi tulid Herman Hollerith ja tema andmetöötlusmasinad. USA 1890 rahvaloendus tehti masinatega ning andmetöötlus oligi sündinud. Keski ostis Hollerithi ja sarnased üles ja pani ühe mütsi alla ja oligi IBM valmis.

30. aastate kriisi ajal IBM tootis usinalt lattu ja arendas, uskudes, et küll läheb üle. Läks ja kuidas veel! USA nimelt lõi kriisi järel sotsiaalkaitse. Selleks oli vaja rahva üle arvet pidada ja pensione maksta. IBM võitis hanke (kui ainus, kel kriisi järel piisavalt jõudu oli) ja oli ühe laksuga maailmas number 1.

Aga mul ei laksand ära mitte tehnika, riigi mõtlemine ja vajadused.
Mida tegime meie või Venemaa aastal 188x? Must lagi, külakõrtsid, Tallinnas oli Sossi mäel paar pankroti äärel vaakuvat manufaktuuri.
Aga USA, saate aru, otsustas, et neil on vaja automatiseeritud andmetöötlust.
Ja tegi ära!

Ma ei ole eriline suurriikide fänn, aga... aga ikkagi.
See on kuidagi.. võimas.
Hoidsin pead kinni, tatsasin ühe kaadervärgi juurest teiseni, lugesin, vaatasin ära filmi IBM juhist Watsonist ja firma kultuurist ja mõtisklesin ilmaelu üle. Muidugi ka viimase paari päeva konteksts. Sest ega see erinevus mõtlemises, tööjaotuses, keerukuses pole riikide vahel ju kuhugi kadund. Aga nüüdseks on kaalud vastupidised. Väike riik on kiirem, efektiivsem, muutlikum. Või ainult tundub see nii? Mida tunneks ameeriklane, kes käiks Eesti riigi mingil näitusel? ERM-is näiteks? Vaataks Pääsukese pilte ja õllekappade kollektsiooni ja... ja mis?

Muuseum on muide suur.
Huvitavat on seal PALJU.
PDP-1, töökorras.
Napier'i kondid.
Cray.
CP/M ja PC-DOS.
Ada Lovelace / Charles Babbage imemasin.
ENIACi tükid.
USA sõja-arvutid, täiesti ulmesuured, ja raketi-juhtimis-arvutid.
Analoogarvutid.
Pac-man ja Adventure, mängitavad.
Enigma.
Veel sada erinevat IBM süsteemi, DEC, UNIVAC ja sõbrad.
Perforkaartidega kudumismasinad.
Kõikvõimalikud iidsed terminalid, mälud, I/O seadmed. Kõigil pikad jutud juures. Kõige lugemiseks polnud muidugi jaksu.
(Hiire ja muu looja Xerox PARC (Palo Alto Research Centre) oli muide see kinnistu, kuhu ma paar aastat tagasi jooksmast tulles tagant sisse sadasin. Täna sõitsin sealt jälle mööda, rattaga...)
Moodsast ajast olid isejuhtiv auto, Photoshop, Wikipedia...

Väljapanek on üsna USA-keskne, ülejäänd maailma mainitakse mokaotsast. Nokialt üks telefon, Prantsusmaalt Minitel terminal, Jaapanist Atari ja paar mängukonsooli. Eesti kübersõda ei eksponeeritud :)

Kel Google juurde või Mountain View kanti asja, minge kindlasti!
Asukoht ja muu on kirjas siin:
https://en.wikipedia.org/wiki/Computer_History_Museum
http://www.computerhistory.org/exhibits/

Tuesday, October 10, 2017

Osalesin webinaris

ja see oli NII HALB!!!

Ungari - Eesti ühisüritus, teemaks NIS ja andmekaitse.
Kõik imes: tehnilne korraldus nii siin kui seal, kõne kvaliteet (kasutati mingit skype-nimelist käkki ja pmst netiseksi jaoks mõeldud suvakat webcami), ülesehitus (kalanägune ungari onu lugemas järjest ette küsimusi ilma neile vastamata või vastust palumata). Auditooriumit oli väidetavalt kakssada - teisel pool olla olnud mingi "konverents". Lõpus ei tulnud kuulajatelt mitte üht, MITTE ÜHT küsimust.

Ma saan aru, et EU regulatsioonid ongi igav teema. Aga seal on vastuolulisi ja mõtlema panevaid  kohti kuipalju. Näost-näkku rääkides on see teema täiega huvitav. Sellises näotus neti-vormis aga.. ei. 

Sunday, September 3, 2017

Mul on üks Amazoni punkt üle

Mul on kaks Amazoni kontot:
- kaur.virunurm@gmail.com
- kaur..virunurm@gmail.com

Esimesega kõik toimib. Saan sisse logida, maksemeetod on küljes.

Teisega... ei saa.
Parooli reset ei toimi - request võetakse vastu, aga e-mail ei jõua iial kohale.
Support'iga ühendust võtta ei saa. Support vorm vingub "sisesta oma nimi". Just - nimi! Kui panna kahe punkti asemel üks, siis saab. Aga seda pole mul ju vaja.
Ja just seda teist kontot on mul vaja.

Moraal?
Ära kasuta häkke.
Gmaili punktitundetus töötab gmailis sees, aga sellest väljas võib kaasa tuua ootamatu jama.


Katarinenthal

Käisin kohvikus. See Luigetiigi nurgas, Poska-Weizenbergi ristis.

Istusin lauas kolmveerand tundi.
Süüa-juua ei pakutud, aga ära ka ei aetud.
Õues sadas vihma. Sees oli kuiv ja soe.
Raha ei küsitud, segama ei tuldud.
Minu võit vist?

Friday, September 1, 2017

Jooksmas

Suvel olen teinud paar sörgisammu. Kolme kuu jooksul kokku ehk kakssada meetrit. Alati leidsin, et põlv teeb haiget ja ei saa.

Nädal tagasi käisin esimest korda päriselt jooksmas. 2.5 km!!! Higi lainetas. Lihased valutasid neli päeva tagantjutti. Aga põlv ei andnud (eriti) tunda.

Täna jälle.
Kõigepealt sörkisime Iidaga 2.5 km, 7 min/km, hästi ühtlaselt. Iida jooksis mõnuga ja mere ääres oli imeilus valgus ja üldse oli hea.
Siis kulgesime Ovega 2.5 km, hästi ebaühtlaselt. See oli keerulisem. Laps kord tormab, kord pidurdab. Aga no kui 7a soovib joosta, siis lapsevanem ei saa öelda "ei".
Ja siis 2.5 km üksi, kiiresti. Nagu "alla 5 min/km" kiiresti.
Näis, mis saab.
(Hiljem: midagi ei saanud, jalg oli selline nagu iga päev - hommikul valus, õhtul mitte.)

Runner's high on igatahes olemas, nii nagu vanasti. Ma tahan, et tuul tuhiseks kõrvus, et süda peksaks kahesajaga, et suus oleks vere maitse, et keha lööks pea kõigest puhtaks.
Kas ma suudan?
Kindlasti.

Järgmisel päeval vedas Ove, 7a, mind uuesti jooksma.
Kulgesime Kadrioru tänavatel - 6.5 km!!!
Vaheldumisi joostes ja kõndides.
Mul ei ole sõnu.

9. september: 10 km, 56 min.
Õhtu, hilja, pime ja vihma sadas.
Kõigepealt koos Iidaga 2 km tempos 7 min/km. Siis 8 km tempoga 5:15 min/km. Iida pidas pool kilomeetrit vastu, siis keeras kodu poole :)
Ma olin lõpuks üsna läbi. Näib, et 54-55 min ongi hetkel minu 10 km aeg. Vähemalt alla tunni, eks. Lihased on valusad - normaalne, nad pole ju koormust saanud. Aga põlv vist pidas kenasti vastu. See tähendab, et ma saangi jooksmas käia.

Kuu lõpus: 
Jah, jooksmine on okei. Olen teinud 8-10 km kandis otsakesi tempoga 5:xx min/km. Kiirust ja vastupidavust on vähe, aga põlveliigese poolest on hästi.

Thursday, August 31, 2017

Fotonäitus: "Saksa negatiivid"


Brüsseli pargis on fotonäitus "Saksa negatiivid".

I maailmasõja läänerinde avas Saksa rünnak Belgia vastu. See ei läinud kuigi libedalt. Liège kaitsmine tegi belglastest üle maailma kangelased. Sakslased vastasid jõhkrusega, mis tegi neist üle maailma mõrtsukad. Wikipedia kirjutab: "Belgian resistance ... led the Germans to implement a policy of terror (schrecklichkeit) ..., in which massacres, executions, hostage taking and the burning of towns and villages took place and became known as the Rape of Belgium."

Millalgi mõtlesid sakslased ümber (osaliselt vähemalt) ja hakkasid hoopis Belgia kultuuri üles pildistama. Enneolematu kvaliteedi ja täpsusega. Need negatiivid on alles ja belglaste käes. Ja neist on nüüd näitus. Koos tekstidega. Mis kirjeldavad sakslaste eesmärke - tõestada belgia-saksa ajaloolisi sidemeid; õpetada belglasi linnu planeerima; aga ka (osalt) siirast akadeemilist ajaloo- ja kultuurihuvi. Tulemuseks 10000 superfotot Belgia kirikutest, linnadest, majadest, sõjast.

Mõtlemapanev. Ma ei ole ei sõja- ega sõja-ajaloo huviline. Aga ikkagi on... mõjuv. Mis kurat see on, mis paneb inimesi üksteist niimoodi tapma? Ja millised kõrval-mõjud sellel kõigel on. Kõigele, kõigile.

Õudne.
Ja huvitav.
Kui on Brüsselisse asja - käige kaege üle.
Kui ei - vahtige nutist.
Sait - https://picturingbelgium14-18.com/
Ülevaade - ühe .pdf failina

Wednesday, August 30, 2017

Telk - Coleman Monviso 3

Olen aastad matkatelki otsinud.
Nõuded:
- kuppel
- kolmene, laius vähemalt 180 cm
- suur eeskoda, eraldi kaarega
- "pikuti" magamine
- kaal alla 4 kg
- alu kaared - mul on katkistest fiibritest siiber
- veekindel
- keskmise hinnaga - paarsada eurot, mitte tuhat

Aastaid ei olnud Eesti turul ühtegi sellist telki. Ausalt!!! Ferrino tõmbas oma kuplite laiuse 160 cm peale. Või siis tegi viiekiloseid mürakaid. Redox, Tatonka, tšehhi firmad (hannah husky pingvin) olid kataloogis ilusad, päriselt olid neil mingid hädad - näiteks risti magamine. Ostsin väikeseks telgiks Coleman Darwin 3 - muidu tore telk, kasutame palju, aga sel pole eeskoda.

Sel suvel ostsin Tatra matkaks Coleman Monviso 3.
Nüüdseks on Matkasport selle oma kodukalt ära korjanud.
Amazoni link: Coleman Monviso 3 at amazon.com.
Vastab kõigile nõuetele. Kaal on 3500 grammi (ise kaalutud).
AGA:
- kahekihiline - sisetelk on väliskatte küljes.
- kaared on "tunnelites".
Kahtlesin pikalt, ostsin ikkagi ära.

Telk on üldiselt okei. Avarust on. Hädaga magab ära neli inimest. Kaks suur inimest ja kaks last mahuvad vabalt. Eeskoda on mõnus - kolm seljakotti mahub ära, priimusel süüa saab ka teha.
Telk sai kohe esimesel ööl korralikult vihma ja teisel tuult. Pidas hästi vastu. Rootsi matkal saime vett ohtralt - jäime kuivaks.

Kahekihilisus on aga nuhtlus.
Üles panek / maha võtmine on kui võitlus mitmepäise nailonist lohega.
Telk ei kuiva. Sõbra tavaline lahtikäiv Ferrino kuivas ammu ära, minu monstrum tilkus igalt poolt.
Kondens koguneb muide välistelgi siseküljele, eriti eeskoja kohale; sisetelk jääb kuivaks.

Väiksemaid vingumisi on veel. Nt igatsen ma taga Ferrino rihmadega kokkutõmmatavat telgikotti. See oli geniaalne - mugav pakkida, läks hästi väikseks kokku. Colemani "toru" vajab aega ja pusimist. Sisetaskuid on vähe... Lambile pole telgi laes "võrku".. jne. Aga need on vaid pisiasju.

Kokkuvõte?
200 euro eest on telki küll ja veel.

Sant

Kolm kuud tagasi "väänasin jala välja" ja kirjutasin optimistlikult: "ehk paraneb kunagi ära".

Ei parane.

Ja ma olen loll, et ma sellest kohe aru ei saanud.
Käisin uuesti traumatoloogi juures, kandsin põlvesidet, sõin mingeid tablette ja lasin endale panna tavalise med-süsteemi arstiaja - kuhugi sügisesse.
Tegelikult oleks pidanud kõik, KÕIK muud asjad pikalt saatma ja end ortopeedi juurde pressima.
Eelkõige täpse diagnoosi jaoks. Selleks on tomograafia, MRT. Mulle tehtud röntgen ei ütle midagi peale selle, et luud on terved. Katsumine-kompamine-vaatlemine ei anna diagnoosi.

Sidemerebend nimelt ei parane ära. Ei parane kuuga, ei parane aastaga. Haud parandab. Või operatsioon. Aga op tuleb teha kohe, kui vigastus on alles armistumata. Op on vastuoluline - keeruline ja riskantne. Seda tehakse vaid aktiivsetele sportlastele või nii. Nii et minu seis on nüüd see, et opi võimalust enam ei ole ja pmst pean ma elama elu lõpuni katkise põlvega.

See ei ole päris lootusetu. Ma ju liigun - sõidan rattaga ja matkan. Aeg-ajalt on tunne, et jalg oleks nagu terve. Aga siis komistan mingi ilmsüütu koha peal - eile tolmuimeja juhtmesse - ja pmst kukun jala pealt. Mul on tunne, et põlv ei taha saada mingit "ootamatut" koormust. Komistusi, kukkumisi, külgmist survet või väänamist.
Mis tähendab, et ei mingit orienteerumist (alusmetsas ja võsas ragistamine), pallimänge, maastikuratast ega ratta-orienteerumist, seiklussporti ega xdreame.
Joosta võib-olla saab. Nädal tagasi proovisin (2 km), ei olnud väga hull.

Et katkise sidemega elada, peavad lihased olema tugevad.
Selleks on mul harjutuste kava.
Panen need iseendale siia kirja:
- venitus-lindiga sirutused. algul piki maapinda, hiljem õhus, hiljem "rattasõit".
- venitus-lindiga jalgade harkiajamine. väga väike amplituud. lamades. kõik neli suunda.
- istudes (jalg ripub) jala sirutus. kolme eri suunda, soovitavalt raskusega (3 kg) ümber pahkluu.
Kunagi hiljem võib poolkükke teha.
Jalgratas on ka hea. Aga sellega uuesti kukkuda ei ole kasuks.
Ideaalis peaks kõike tegema mõlema jalaga.

Google "knee stability exercises" annab veel palju muud. Eesmärk on sama - jalad olgu tugevad.
Soovitatakse ujuda. See on aga valus. Krool oleks okei, aga "konna jalgu" ma teha ei saa.

Harjutused on vajalikud igal juhul. Kui oppi ei tule (tõenäoline), siis peavad lihased sideme töö ära tegema. Kui opp tuleb, siis kiirendavad head lihased selleks valmistumist ja pärast taastumist. Nii et - saan võimelda.

Sain veel teada, et elastiksideme äravõtmine oli õige otsus (see stabiliseerib liigest, kuid hoiab lihased tööta ja sisuliselt nõrgendab neid) ja et kaks suvist matka tulid kasuks, mitte ei lõhkunud mind rohkem ära. Hea seegi.

Nüüd ootan arstiaega, harjutan ja mõtlen, et küll see inimese keha on ikka õrn.
Ja keeruline.
Hoidke ennast!

EDIT:
Sain noomida liigse negatiivsuse eest.
Ilmselt kirjutasin hullemalt kui ma päriselt olen-tunnen.
Luban, et teen usinalt stabiilsusharjutusi!
Ja meelt heita ma kindlasti ei kavatse!
Mu meeleolu on pigem "ma teile veel näitan, rsk!".

Septembri lõpus:
Taastusravi arst ütles, et küllap ma saan terveks ja läheb 8-10 kuud.
Mille pealt ta seda ütles - pole aimugi. Mu jalga ta ei katsunud, uusi uuringuid ei teinud.
Käin laser-ravis ja lähen veel võimlema.

Saan joosta (rajal), rattaga sõita, krooli ujuda.
Konn on kahtlane.
Kõik muu on ka kahtlane. Põrgatasin veidi korvpalli ja kohe oli imelik. Liigutused ootamatus suunas teevad halba.

Friday, August 18, 2017

Vesivärava ekskursioon

Minu tavaline teekond Faehlmanni tänavast välja, nt Gonsiori / bussijaama suunas:

Vesivärava on remondis.
Praegune ainus võimalus välja saada on selline tore ekskursioon:

Et lõbusam oleks, on Faehlmannis ummik.
Autod sõidavad Narva maanteelt sisse ja üllatuvad siis, et Vesivärava / Faehlmanni rist ongi kinni.
Püüavad ümber keerata ja tagasi sõita, aga ei saa, sest uued autod tulevad peale.
Mõned püüavad Köleri kaudu põgeneda... aga ka see on tupik.
Lusti laialt!

Kaks nädalat hiljem:

Uss-kuu-ma-tuuu, kui sassis liiklus on.
Nüüdseks on sildid "Vesivärava - Faehlmanni ristmik suletud" väljas, tupiku märk on paremini nähtavaks tõstetud.
See ei aita!
Autod vuravad endiselt vooridena meie tupikusse, ukerdavad sealt välja, voolavad edasi Köleri tupikusse..
Täiesti lakkamatult!

Sunday, July 23, 2017

Varssavi Poola juutide ajaloo muuseum

Käisime kulturg K.K. mahitusel ja juhtimisel Poola juudi ajaloo muuseumis.
Nimi on tal "Polin".

Põhiliselt läksime sinna maja pärast. Hoone on paar kuni paarteist aastat vana. Suure idee- ja arhitektuurivõistluse võitsid Soome arhitektid. Ja KK tahtis näha, millega soomlased siis hakkama said.

Oli huvitav. Euroopa Aasta Muuseum 2016 tiitel on asja eest. Muuseum asub küll Varssavi sõja-aegses juudi getos, kuid vastandub nii vormi kui sisuga süngetele holokausti-muuseumitele. Vorm - maja on ilus, avar, hele, seest põnev. Sisu -  rõhk on juutide kuldajal, kus Poola oli maailma juudi kultuuri keskus. Väljapanek on köitev, igasugu asju sai teha ja käppida, lastele meeldis. 

Kõik siiski ei meeldinud.
Ekspositsiooni põhiosa on maa all. Wtf? (Sama tunne oli mul ERM-is, kus "Uurali kaja" on mingis katakombis. Teil on lennuväli, platsi ja avarust kui palju, ja te ajate mu kaevandusse?)
Ja kõige esimene emotsioon tuli (muidu väga sümpaatsest) kohvikust, kus poola-juudi seltskond meist ennenähtamatu ülbusega ette trügis. Eee... kas te nagu käitutegi nii või? Siis.. noh... eksju. 

Aga kokkuvõttes väga tore. Maailmapilt sai terakese laiemaks. Varssavi / Poola külastus sai ühe külje juurde. Ja Polini restoran-kohvikusse läheks iga kell tagasi. 

Kel sinnakanti asja - soovitan!

Tuesday, July 4, 2017

Noorte laulu- ja tantsupidu

Sattusin Vabaduse platsi isetekkelisele tantsupeole.
Väga võimas, emotsionaalne pidu!

Laulupeo rongkäigus nägime Ellerheina kenasti ära.
Iida kõndis kõige ääres, meie pool.

Laulupeol käisin kaks korda.
Poistega, lühidalt, ja siis veel ise, ka üsna lühidalt.

Pokemon Go uued ajad

Maailma mänguteoreetikutel on head päevad. Ma loodan. Vähemalt võimalus on neile antud. PG muutis mängu põhimehhanismi - gym'e - ja kogukond reageerib käitumise muutmisega.

Kui teooria tegeleb mängijatega, siis kommerts-maailmas on probleem eeskätt mängu tootjal.
Põhilisi küsimus on tal kaks:
- kuidas jätta mängijad pikalt mängima?
- kuidas panna nad maksma?
Tuleb öelda, et Niantic on mõlemal rindel edukas.
Mängitakse, ja tundub, et ka makstakse.

Ehkki ülesanne on aina keerukam.
Aasta tagasi olid kõik mängijad sarnased: algajad. Level null, siis üks, kaks..
Nüüd on ilm täis lev40 tegelasi. Hoolitsema peab nii nende kui uute sisenejate eest. L40 ja L1 mängivad täiesti eri mänge. Kuidas rahuldada mõlemat?
Teine mure on botid, spooferid ja 3rd party appid.


Igatahes on kõik muutumises.
Mida mina näen:
- mängitakse rohkem.
- mängitakse hilisõhtul / öösel. (uus skeem premeerib gym'ide üle-öist omamist.)
- mängitakse koos. (varem seda praktiliselt polnud)
- pole selge, MIKS mängida. Vana eesmärk on kadunud, uut nagu pole.
- mäng sõltub täiesti veidral, värdjal kombel teiste mängijate (tiimide) tegevusest või mitte-tegemisest. Pmst premeerib mäng mind siis, kui "vastane" tegutseb. Kui vastane ei tegutse (nt kui sinine ja kollane tiim võtavad suveks puhkuse), on kõik - minu "sissetulek" on null. Ja mul pole mitte mingit mehhanismi seda muuta. Ma võin saada max-lev-pokemoni ja gymid neid täis toppida, aga kui keegi neid välja ei löö, ei ole mul sellest abi.
- Gym'indus on muutunud mõistatamiseks: tuleb leida gym'id, mille ümber käib tegevus, aga mitte liiga aktiivne.

Igatahes on uus raidide ja TM-ide süsteem huvitav. Samas natuke eesmärgitu. Kui ma teen KÕIK oma kaklused ära 10 pokemoniga, kes on mul nkn cp3000+ ja õigete rünnetega, siis miks veel need TM'id? Keda ma nendega parendan?

Ja kõik nunnud prestiižerid võin ma kuu peale saata. Mu Lanturn ja Clefable, mu Tentacruelide ja Xatude armeed, beebi-laprased, hyperbeamiga Furret ja solarbeamiga SunFlora - olete vabad, mäng ei vaja teid enam. Nuuks!

Igatahes. Ma tõesti loodan, et keegi viitsib online / AR mängude kasutajate käitumist jälgida ja analüüsida ja teooriaga võrrelda. Et seda siis uuendada. Foorumid on arutelu täis, Nianticul on päris andmed käes - materjali on meeletult.

Ah ja shiny magikarbi sain ka :)
Kuna mul on 500+ candyt (usina mere ääres tiirutamise tulemus), siis tuleb kohe ka vastav Gyarados.

Lisa:
Arutelu Silph Roadis.
 

Friday, June 30, 2017

Bussijuhid ja surm

Järjekordne TAK bussijuht püüdis mind tappa.
Rammis mu Narva maanteel sõidutee serva, vastu kõnniteed.
Õnneks nägin seda ette, pidurdasin ja jäin jälle ellu.

Mul ei ole Tallinnas probleeme ühtegi teise liiklejate sordiga.
Sõidan rattaga kesklinnas kogu aeg, iga päev.Sõiduautod, jalakäijad, veoautod, taksod - käituvad normaalselt ja viisakalt.
Muidugi mõni ei märka ratturit ja mõni on liiga uljas, aga keegi ei ole pahatahtlik.
Aga bussijuhid on probleem.
Nad annavad signaali, kui ma sõidan rattarajal.
Nad kihutavad, rammivad, teevad napikaid ja käituvad agressiivselt.
See on pole hoolimatus, vaid otsene pahatahtlikkus.


Millest see tuleb?
Tööstress?
Või pole nad lihtsalt leppinud sellega, et peavad linnaruumi jagama veel ühe liiklejate klassiga?

Sunday, June 25, 2017

Trahv ja avarii

Sain trahvi. 
Üldiselt hoian ma maanteel püsikiirushoidjat +4 kmh peal, aga seekord mitte.
Kiirustasin Iida kontserdile ja...
Enda lollus ja ülbus: oli selge, et reede õhtul on politsei Narva maanteel väljas.

Ma püüdsin paar päeva enne intsidenti meenutada, millal ma viimati trahvi sain. Ei tulnud meelde. Igatahes mitte viimase aasta jooksul. Seepärast märgime nüüd kuupäeva üles: 13. juuni.

Edaspidi sõidan siis korrektselt. See on keeruline. Mitte et ma tahaks hullult kihutada. Aga Tallinn on täis kohti, kus liiklusvoog ületab süstemaatiliselt kiirust 20-30 kmh. Korrektne liikleja on kõigil jalus. Lahendus on vist vähem autoga sõita?

Ja:
Mulle VÄGA meeldis politsei patrulli käitumine. Mind noomiti, veenvalt, siiralt. Räägiti viimati samal lõigul toimunud õnnetustest. (Seal on lauged künkad, mis mõjuvad möödasõitudele fataalselt.) Ma tulin patrulli autost, kõrvad ikka väga longus. Tõsi, trahv tehti tänu puhtale registrile ja longus kõrvadele minimaalne võimalik.

Eesti politseile käitumis eest viis pluss.

Jaanilt tagasi tulles sõideti meile Tartu-Peterburi ristis tagant sisse.
Sõitsin viadukti alt ära ja keerasin paremale, Lasnamäele.
Jäin jalakäijate raja ees seisma - üldse mitte järsult; ma veel viipasin seisvale inimesele, et olge lahke, minge üle.
Ja siis tuli tagant müks.
Meie autol on kaks kriimu. (Muidugi võib olla sisemisi vigastusi, need vaadatakse nädala sees üle.)
Sissesõitunud VW Passati esiosa oli aga põhjalikult sees. Stange, esiosa plekk ja plastik kõik puru.

Thursday, June 22, 2017

Raamat: "Tähetolm"

Ove püsis vaktsiini tõttu öö otsa üleval.
Miska mina sain loetud Neil Gaiman'i "Tähetolmu".

copypasta goodreadsist (warnung - kerge spoiler):

Hea ladus seiklus.
Hästi kirjutatud, hästi tõlgitud.
Lisaks rassidevaheline armulugu koos diskreetselt kirjeldet seksistseenidega.
"Panen tähele" ehk astroporno mõiste sai selle raamatuga minu jaoks sisustatud. 


Monday, June 5, 2017

Pokemon Go lõpp?

Level 35.

Sisuliselt on mäng "läbi".
Järgmise levelini on 1.5M XP. See on paar kuud nüri nühkimist. Ei.
Gen-1 ja gen-2 pokedexid on täis. Peale Unowni. Keda legaalselt saada on pmst võimatu. Ei.
CP3000+ pokemone on terve kari.
Ma ajasin vahepeal end nii paljudesse gym'idesse nii kõrgele kohale, et sain tükk aega iga päev 100 coini. Aga - selle seisu hoidmine on töö. Pikalt seda teha ei viitsi.
Endale veel ägedam gym fighting tiim teha? Pole nagu vaja. Ma saan suvalise L10 gymi üksi maha.
Ajada veel paremate IV-dega magikarpe v larvitare taga? Ehh ei.

Mul ei ole paljusid medaleid.
Isegi joggeri kulda (1000 km) ei ole :)
Ainus pronks on küll pikachude oma. Neil oli vahepeal Kadrioru pargis pesa, aga ma ei vaevund.

12000+ pokemoni.
13000+ pokestoppi.
600 muna.
1000+ trenni.
Ja mis põhiline - ma ei ole end rattaga surnuks kukkunud :)

Kõige "omam" mon on 100 IV golem "Kole Koll".
Kadriorus oli geodude'de infestatsioon ja ma käisin seal, mm, miljon ringi.
Tulemuseks 3 golemit 90+ IV-de ja max leveliga.
Blissey sai aga 400+ km jalutada.

Et siis.
Ootame järgmist eventi.
Seniks..
Teeme midagi muud.

Edit: 
See sissekanne oli muidugi nali. 
Kahe nädalaga on kogunenud 1/3 järgmise leveli XP-st.

Thursday, June 1, 2017

Borgeste võsa

Ritsik ütles: vaadake, avastage ja pange kirja!
Mis siis ikka, saab tehtud.

Jalutasin täna Eesti saatkonnast jõe poole, et Vatikani minna, kui märkasin silti "bioparco".
Mh?
Kas see on lahti?
Astuks sisse?

On lahti!
Endine Borgiate valdus on nüüd linna oma ja rahvale avatud.
Park on suur, 80 hektarit. (Kadrioru park on umbes 70.)
Asub kõrgel künkal. Aeg-ajalt vilksavad siit Roomale kenad vaated.
Tänu ajaloole on siin iga nurga taga mõni villa, tiigisilm, kolonnaad või kuju.
Aga on ka täiesti kasimata ja naatikasvand nurgataguseid!
Mis põhiline - siin on vaikne. Pole liiklust. Ülejäänud Rooma on mootorimüra ja tuutumist triiki täis. Siia see ei ulatu, kui just meelega ei kuulata. Pargi linnapoolsesse külge ulatub jõe ääres üürgav "Nothing Else Matters". Kuid pargi keskel ei ole ümbritsevast liiklusmäsust miskit kuulda.

See-eest on siin oma sõidukid.
Perekonnad kimavad ringi suurte elektrikärudega, neli inimest sees.
Päris lahe!

Ja tiigi peal on paadid.
Tiik on väike ja vesi selles kinnikasvanud roheline löga, aga inimesed naudivad.
Romaaantikaaaa noh.
Oleks mul sularaha, ausalt, laenaks paadi ja läheks sõidaks kah.
(Ja paneme tähele - ei mingeid turvaveste!!!
Ontlik Eesti ei laseks iial paati laenata ilma turvainstruktaaži ja -varustuseta.)



Kuna ma tahan ikkagi Vatikani ka jõuda, ei ole ma siin kaua.
Aga väike laks linnaloodust on saadud.

Ülejäänud linn näeb välja üldiselt selline:

Lisalugemist ja ajalugu:
https://en.wikipedia.org/wiki/Villa_Borghese_gardens

Sunday, May 28, 2017

Patsient R "Rattaäss" Virunurm

Põhidiagnoos:
Põlveliigese ja sidemete luksatsioon, distorsioon ja distensioon, põlve (eesmise; tagumise) ristatisideme distorsioon ja distensioon S83.5

Kaasuv haigus:
Pindmine säärevigastus, põlvekontusioon (põrutus) S80.0

Välispõhjus:
Kokkupõrketa sõidukiõnnetuses vigastatud jalgrattur, liiklusvälises õnnetuses vigastatud juht, puhke- ja vaba aja tegevus V18.01

Inimkeeles:
Läksin Alole näitama, kuidas ei tohi sadulast maha tulla.
Laps istus (käsu peale) ja vaatas, kuidas lapsevanem rattaga seisma jäi, külili vajus ja oma jala välja väänas.

Kolm nädalat hiljem:

Paraneb, aga aegalaselt. Turse, valu. Kui koormust saab, siis eriti. Koormust muidugi ei tohiks saada. Aga no kuidas sa jätad Roomas ringi käimata või Alo sünnipäeval tittedega võidu jooksmata?

Tuleb taastusravi ja värk.

Aasta ja paar kuud hiljem:

Parem (ehk haige) põlv on kuidagi terveks saanud. S.t. TUNDUB terve, päriselt on ilmselt ikka katki.
Paranemise käigus läks aga teine põlv katki - täpselt samad sümptomid!
Valutab, käimise peale valutab veel rohkem (lonkamiseni välja), põlvele toetuda ei saa, jne, sitt.
Käisin arstidel, röntgenis, UH-s - targemaks ei saanud.
Loodame, et läheb ise üle... eksju?

Vahepealse ajaga olen 5 korda mägedes käinud.
Hämmstaval kombel on siis kõik ok!
20kg seljakotiga kivilt kivile hüppamine - hea.
Linnas kõndimine - halb.
Imelik, eksju..

Monday, May 22, 2017

PG killud

Lihtsalt märgin ära, et lõpuks juhtus ära.

Sunday, May 14, 2017

Süstamatk Põltsamaalt Võrtsjärve

Põltsamaa - Võrtsjärv, 43 + 17 km.
30 aprill & 1 mai.
Jätk eelmise aasta Piibe maantee - Põltsamaa matkale.
Pildid: Raivo.

Pidime matkama kolm päeva, sest 1. mai oli esmaspäev. Kahe päevaga Võrtsuni ja kolmandal ring
järve peal. Aga ilmataat ei andnud armu. 29. aprillil peksis üle Eesti lund ja lörtsi, oli kõikide aegade kõige jäledam aprilli lõpp. Seega panime süstad vette pühapäeva hommikul.

Start Põltsamaalt, paisu alt. Jõgi on seal hästi lihtne. Kiire vooluga, vähe takistusi. Kui midagi ei tee, siis jõgi lihtsalt kannab. Ainus takistus oli Kamari paisjärv 5 km Põltsamaalt allavoolu. Pidime süstasid 200m kandma ja paisu all oli huvitav astmeline kärestik. Aga kambaga kandes on ka lastis süst kerge ning ümber ei läinud ka keegi.

Küll aga lõbustas meid ilm. Saime vaheldumisi päikest ja lund, päikest ja lund. Aprilli lõpus! Aga sel aastal ongi külm ja hiline kevad - lund-lörtsi sadas ka mai alguses pea igal päeval, Saaremaal sai maikuus suusatada ja veel 11. mail tuli päev läbi tihedaid lumehooge, nii et maa valge. Viimast lund (mitte lörtsi ega rahet, vaid täiesti lund) nägin 12. mail.

Pool päeva sõitsime kultuurmaastikel, siis jõudsime Alam-Pedja looduskaitsealla. Jõgi hakkas looklema, kaldad läksid sooks. Koprad olid kõva tööd teinud, kohti hirmsuuri puid maha võtnud. Võimsad elukad! Ja nägime kotkast. Ja luiki. Ja parte niipalju, et eluks ajaks on küllalt.

Vasakul Põltsamaa, paremal Pedja

Põltsamaa ühineb paar km enne Emajõge Pedja jõega. Ajalooliselt on peetud küll Pedjat Põltsamaa, küll Põltsamaad Pedja lisajõeks. Kompromissina kannab jõe lõik ühinemisest Emajõega Pede jõe nime.
Vaade Pedelt Rastile

Pidime ööbima Pede ääres RMK Rasti lõkkekohal.
Seal oli aga kanuu-matkajate punt ees.
Liikusime siis paar km edasi RMK Naela majani.

Õhtu oli kuiv ja vaikne.
Lõke oli suur ja soe.
Magasin hästi, nagu matkal ikka.

Järgmisel päeval sumasime Emajõeni ja ülesvoolu Võrtsjärveni.
Jõesuu asula paistab jõe poolt tulles suure uue kaarsillana.
Tegime tiiru Võrtsjärvel,
käisime Jõesuu vaatetornis,
sõime viimase supi.
Teise päeva selge ilm
Süstamatkal on võlu, mida ma ei oska hästi sõnadesse panna. Maailma vaatamine madalalt, veepiirilt, on kuidagi teistsugune. Rahustav. Hõljud vooluga kaasa või teed tublilt tööd - vahet pole - ikka on mõnus.

Aitäh!!!:
Ain - korraldaja
E. - süsta- ja telginaaber
L. - logistik, gastronoomiatiimi pealik

Rada:

Lugemist:
http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/okt98/pedja.htm
http://kurinurm.blogspot.com.ee/2016/05/poltsamaa-joe-sustamatk.html
http://kurinurm.blogspot.com.ee/2016/08/sustamatk-black-canyonis.html

Tuesday, May 9, 2017

Demokraatia vs big data

Kunstihoone-Taaniel ja Goethe instituut korraldasid:
a) näituse: Globaalne võim ja tsensuur. http://www.kunstihoone.ee/events/globaalne-voim-ja-tsensuur/
b) filmiõhtu: Demokraatia ja andmeudu. http://www.imdb.com/title/tt5053042/

Näitus
on hea ja soovitan kõigile.
Tsensuur on vaid üks ala-teema.
Kunsti vormi on valatud jälgimine, privaatsus, üksikisik vs võim.

Film 
 jälgib Euroopa uue andmekaitse-määruse tegemist.
Määrus (GDPR) on suur ja vastuoluline tükk. Aga andmekaitsest endast olid filmis vaid lendlaused. Näidatakse eeskätt Euroopa juriidilist vorstivabrikut. Kuidas eri organid koos töötavad, kuidas lehma kaubeldakse ja milline sasipusa see kõik on. Noorjuristidele peaks see olema kohustuslik materjal!

Arutelu 
filmi järel oli ootamatult huvitav. Miskipärast olid inimesed meid kuulama jäänud, ehkki kell oli ligi kaheksa ja pärast filmi oli viisakas 10m paus põgenemiseks. Panelleerisid kaks sakslast, SK-Kalev ja mina, modereeris UrveE. Rahvale vist meeldis.

Info, selle omandus, liikumine, kasutamine mõjutavad ühiskonda aina rohkem. Inimesena ei viitsi me selle üle mõelda. Mul on nutiseade, mis on korraga pärit Koreast (OEM), USA-st (OS ja soft), Hiinast (riistvara) ja kus käib pidevalt üks Jaapani (Nianticu) äpp. Need neli riiki teavad minust kõike - kus ma olen või olin, kellega suhtlen, kellele kirjutan, mida-keda laigin.
Kas see teeb mulle muret?
Ei.
Aga kas see peaks tegema muret meile kui ühiskonnale?
Palun jah.

Lugemist:
https://www.theguardian.com/technology/2017/may/07/the-great-british-brexit-robbery-hijacked-democracy

Friday, May 5, 2017

Valitud anagramme

Anagramm on: https://et.wikipedia.org/wiki/Anagramm
Sõnade allikas: EKI lemmad https://www.eki.ee/tarkvara/wordlist/lemmad2013.txt
Inspiratsioon: tavainimese blogi

katsealune katusenael kutsealane
kultuurmaa maakultuur makulatuur
eestindama teisendama
ametinimetus taimenimetus
mustlaseit seltsimatu
nuumorikas suuromanik
teadmisjanune teenindusmaja
päevakleit talvepäike väliapteek
idaeestlane teiselaadne
moraalitus simulaator
pisiremont sportimine
laevakapten talvepakane
kulinaarne ukrainlane
kinnisvara ninasarvik
melonisort minoorselt
paberinutsak staabipunker
aatomielektrijaam reklaamitoimetaja
ainulaadne laudanaine
aneemiline laienemine
raketindus tunderikas
meessanitar rasestamine
krevetisalat takseerivalt
kapitalism matsiplika
ebarütmiline ületarbimine
lasteasutus taaselustus
intiimteenus tiinestumine
eksamilaud kudemisala
lauatennis naastuline
merelaevastu varemetelasu
meestekari merekaitse
arusaamine naerumaias
kikivarbail vabariiklik
asjatundlik kindlustaja
ruineerima urineerima
antisemiit itsitamine
maiustamine uimastamine
ahvikiirus hiirvaikus
pilpakatus tapluspaik
erektsioon stereokino
ergutamine muretaigen
piiniamets sinepitaim
poisiklutt utopistlik
naaksumine saunaminek
protestilaul trollipeatus
hekilõikur kirikulõhe
andmekaitse kadestamine

NIS - help!

Kas
"Võrgu- ja infosüsteemidel ning -teenustel"
tähendab:
- võrgusüsteemidel, infosüsteemidel ja infoteenustel
- võrguteenustel, infosüsteemidel ja infoteenustel
- võrgusüsteemidel, infosüsteemidel, võrguteenustel ja infoteenustel
- midagi muud
?

Allikas:
http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016L1148

Tuesday, May 2, 2017

Sain Pede-Rastilt halva haiguse

Olen talv läbi pingutanud.
Olen käinud T-särgiga õues tuule, vihma ja miinuskraadidega.
Olen sõitnud jalgrattaga ilma kinnaste ja peakatteta.
Olen sumanud päevade kaupa jalgupidi jääs ja vees.
Asjata!!!!!
Püsin terve nagu purikas. 

Aga eile tuli ära.
Käisime süstamatkal.
Pede jõel (lõik Põltsamaa ja Pedja jõgede ristist Emajõeni).
Ööbisime RMK Rasti lõkkekoha lähedal.

Tulemus - räme nohu, pea on vatti ja tatti täis, mõte ei tööta, ajud jooksevad nina kaudu välja.
Jäle!

Võtke õppust,
ärge tehke,
hoiduge Pede-Rasti eest!

Monday, April 24, 2017

Jooksuvorm

Panin selga kõige ilmetuma tumeda kampsunikese - ei mingit neooni ega sitsi-satsi.
Siiski tabas teravsilmne kolleeg mu Pirita teelt lippamast.

Jah, jooksen, pärast.. eeee... pikka pausi uuesti.
Raske on.
Ja pikki otsi ei taha praegu teha.
Aga lühikesed tulevad täiesti kenasti.
Eilne - 5 km @ 5:15 min/km.
Lisaks kilomeeter sissejuhatavat sörki ette ja taha. 
Täna annavad jalad kergelt tunda, aga ainult kergelt.

Pokemon Go ja eetika, II

Ma ei tahtnud sellest mängust enam kirjutada.
Aga no peab.

PG teavitab mind nüüd iga kord sellise kirjaga:


Ainus äpp, mida olen kasutanud, on ivstats / ivfly.
https://www.reddit.com/r/TheSilphRoad/search?q=ivfly ütleb, et (nüüd) nii ongi.

Arutelu selle üle, mis rakendused on sohk ja mis mitte, on redditis jne piisavalt.
Minu selge seisukoht on, et ivfly ja sarnased ei ole.
Ja et Niantic on lihtsalt loll, pahandades ära kõige kiindunumaid (ja kõige kasumlikumaid) mängijaid.

Tuesday, April 11, 2017

Pokemon Go ja eetika

Kell on 0:40.
Viibin jalgrattaga obskuursel vanalinna kõrvaltänaval. Igaks juhuks tõmban ratta kõnniteele: öösel ei sõida siin ükski auto, a noh, viisakam.
Auto siiski sõidab. Jääb seisma ja laseb akna alla. Habetunud onu küsib mult:
"noh, kas said SELLE kätte?"
ja hakkab telefoni klikkima.

Täiskasvanud inimesed ei pea paljuks end öösel vanalinna ajada, sest Snorlax!

Aga kesklinna Snorlaxi järgi minekuks on vaja infot.
Kust seda saab ja kas see on aus?

Eetika osas on PG-s kaks dimensiooni:
- raha,
- sohk.

Raha.

PG'd saab mängida puha tasuta. Aga saab ka maksta. Makstes saab midagi kiiremini või rohkem. Haud mitte 1, vaid 9 muna korraga; meelitad pokemone enda ümber, saad topelt punkte vms. Maksmine on mängu sisse ehitatud. Võib isegi öelda, et mäng püsib maksjate peal ning tasuta mängijad on alatud freerider'id.
Seega - raha ei tohiks eetika probleem kuidagi olla. Maksmine on okei.
Kuna PG on ka hobi ja trenni eest, on see ka sisuliselt okei. Suvaline saalitrenn maksab 10-15 eurot kord. Miks ma ei võiks siis nädalavahetuseks 5€ eest inkubaatoreid osta?

Aga:
Raha saab mängus ka teenida. Võib öelda, et kõrgematel levelitel on pokecoin'ide teenimine mängu põhiline eesmärk. Sest alguses otsida sa niisama elukaid taga. Aga kui pokedex on täis, siis mida edasi teha?
Vastus: gym play.
Gym'id on see koht, kus sa ennast näitad ja teistega võrdled. Selleks peavad sul olema tugevad poked, kellega gym'e rünnata ja kaitsa. Sul peab olema prestižeerimis-tiim. Sa hakkad arvutama elukate IV-sid, sa tunned huvi nende rünnete tüüpide vastu, sa koostad eri ülesannete jaoks eri pokede komplekte, sa ajad piki linna taga just seda õiget machop'i ja arendad teda ja palvetad, et STAB.  Sa vajad leveleid, stardusti ja candy't, et oma 100% dratiinikesest tõeline dragonite saada.
Tekib nõiaring. Sa tahad teenida raha, et selle eest osta inkubaatoreid, millest haududa uusi pokesid, mida panna gym'idesse, kus teenida raha.

Ehk: pokedex on täis, aga mäng jääb huvitavaks.

Kui raha nüüd lihtsalt sulas sisse maksta, siis kaob kõige selle mõte ära.

Või kas sõita autoga kesklinna, parkida ja mängida seal? Või sõita pokestopist pokestoppi autoga? Tundub imelik. Aga mina elan ikkagi linnas. Netist loen USA äärelinlaste muljeid, kel ainus variant mängida ongi kohalik ostukeskus, mujal on suburbia ja pokekõrb. Ostukeskusse saab aga vaid isa-ema autoga.

Kus on siis piir?
Mis on lihtsalt ebaviisakas või ToS rikkumine, mis on sula pättus?

Piiri pole.
Igaüks ise otsustab.
Redditis https://www.reddit.com/r/TheSilphRoad/ on pikad lõimed "mille eest te makstate ja mismoodi sellest mõtlete?".

Sohk.

Püüdsin Edgar Puuseppa üles prestižeerida, kui nägin, et selle skoor hoopis langeb. Aga kedagi ümbruses polnud. Möhhh?? Tegin järelduse, et mängib keegi lähedasest majast. Vähe tõenäoline küll - aga noh, muud ma oletada ei osanud.

Nüüd olen targem. Linn ja maailm on täis tüüpe, kes "liigutavad" oma telefoni gps-spooferite abil mööda maailma. Tahad mängida Raekoja platsil? Berliinis? Vesivärava tänaval? - mis ikka, lahendus on olemas.

Sohki tehakse sajal viisil ja ka siin on piirid hägused.
GPS spoofimine on selge ja keelatud.
Aga kas on okei:
- öelda sõbrale, et maja taga on Dragonite, rutaku?
- kirjutada Facebooki, et kohas X on dragonite?
- panna sama info üldkasutatavale saidile?
- jälgida netti, et saada teada, kus mis pokemon on?
- jälgida netist gym'ide olekut?
- teha koostööd teisest värvist sõbraga, et see sulle gym'idesse auke teeks?
- mängida ise kahe kontoga?
- osta eBayst PG konto?
- mängida trammis?
- mängida jalgrattal?
- kasutada GPS drifti?
- kasutada lisarakendusi pokede inventuuriks jne?

Jälle on nett arutelusid täis ja on palju arvamusi, aga null konsensust.

Munad

Munade jaotus on muutunud.
Kui varem olid 2km : 5km : 10km munad suhtes 1:8:1, siis nüüd on 1:1:1.
Kasutuid 5km mune vähem, kiiresti hautavaid 2km mune ja põnevad 10km mune rohkem.

Samas - munast midagi head saada on endiselt raske.
Mu viimased 3 10km muna on sisaldanud Mantine'i. :((((((

Bugid
Mäng on endiselt kole bugine.
Ma pole kordagi saanud 30 minutit järjest lucky egg'i kasutada - mäng on alati poole pealt kinni jooksnud.
Lisaks muud bugid. Küll arvab PG, et olen kõndinud negatiivse vahemaa, küll hakkab ja jääbki ekraan virvendama, või ei lase gym'is toimetada ja viskab süstemaatiliselt vigu.


Aga üldiselt on väga fun!

Leian kogu aeg kohti, kus ma pole varem käinud.
Eile jõudsin Toompea nõlvale Hirvepargi ja Šnelli tiigi vahel. Seal on porine rajake, üsna kõrgel - mul polnud sellest aimugi. Kadriorus võin ma nüüd täiesti kinnisilmi ringi lipata ja ma tean täpselt, milliste puude vahelt läheb optimaalne, kõige rohkem pokestoppe läbiv trass.

Thursday, April 6, 2017

Õpime matemaatikat: lineaarvõrrand desmos.com näitel


Ülesande püstitus:
Et siis nagu on punkt A koordinaatidega x1, y1 ja punkt B koordinaatidega x2, y2. Ja vaja on leida neid punkte läbiva sirge võrrand y = ax + b, täpsemalt selle võrrandi a ja b. Ma olen juba teada saanud, et seda a-d nimetatakse sirge tõusuks ja b-d algordinaadiks. Kas ma saan õigesti aru, et a = (y2 – y1) / (x2 – x1)? Aga kust ma selle b võtan?

Mida me teeme:
a) teeme õige joonise,
b) mõtleme selle abil sirge võrrandi välja,
c) joonistame oma sirge desmos.com lehel üles ja veendume, et võrrand tõesti kehtib.


Kõigepealt teeme paberile joonise. 
Võtame kõige lihtsama juhu, kus kõik koordinaadid on positiivsed ja teine punkt paikneb esimesest "ülal paremal". 
Joonistame paberile vaba käega X Y teljed, kaks punkti ja punkte läbiva sirge.
Lisame X ja Y telgedega paralleelsed lõigud, nii et tekib täisnurkne kolmnurk tippudega A, B, (x2 y1).
Näeme, et kolmnurga X-suunalise külje pikkus on (x2-x1) ja Y-suunalise külje pikkus on (y2-y1).


Leiame a ehk saame saada, kui suur on sirge tõus.
Tõus tähendab "kui palju muutub Y, kui X muutub 1 võrra".
Kolmnurga pealt näeme, et kui X suureneb (x2-x1) võrra, siis Y muutub (y2-y1) võrra.
Seega võiks tõus olla nende kahe arvu suhe.
Aga kumbapidi?
Mõtleme: m
ida suurem on igrekite vahe, seda järsem sirge tuleb.
Järelikult tuleb igrekite vahe jagada ikside vahega, ehk a = (y2-y1) / (x2-x1).


Leiame b ehk koha, kus sirge lõikab Y-telge.
Vaatame joonist!  
Sirge lõikab Y telge kohas, mis on y1-st veidi allpool.
Aga kui palju allpool?
Kui X telge pidi liikuda x1 võrra ehk nullini, siis y-koordinaat väheneb samal ajal x1 * a võrra.
(Sest a tähendab seda, kui palju muutub y, kui x muutub 1 võrra.)
Seega: b = y1 - a * x1. 

Lahendus seega:
a = (y2-y1) / (x2-x1)
b = y1 - a * x1

Kontroll ja visualiseerimine.    

(Kes edasi ise ei viitsi, klikib https://www.desmos.com/calculator/ohdjsjyhjg , seal on kõik juba olemas.)
  1. Läheme saidile https://www.desmos.com/calculator
  2. Defineerime punkti (x1, y1).
    See tähendab, et kirjutamegi tühja lahtrisse ekraani vasakus ülaosas: sulg x 1 koma jne..
    Desmos muudab 1 ise indeksiks.
    Desmos pakub nüüd "add slider...", klikime "all". Slider on lihtsalt võimalus muutuja väärtust kergesti muuta.
    Seepeale tekib meil ruudustikule punkt, vaikimisi (1,1), ja kaks "sliderit" x1 ja y1 jaoks.
    Mängime nüüd natuke: lohistame hiirega punkti siia-sinna (sliderid muutuvad), lohistame slidereid siia-sinna (punkt liigub).
  3. Kordame sama (x2, y2) jaoks.
    Nüüd on ekraanil kaks punkti ja vasakus nimekirjas neli sliderit.
    Slaiderid võib nüüd unustada, rohkem neid vaja pole.
  4. Lisame kaks valemit, kumbki uues lahtris:
    a = (y2-y1) / (x2-x1)
     
    b = y1 - a * x1
  5. Kirjutame uude lahtrisse oma sirge võrrandi:
    y = ax+b
    Desmos näitab meile meie sirget!!!
    Tundub, et meie valem on õige!
  6. Kontrollime!!!
    Liigutame punkte (x1 y1) ja (x2 y2) siia sinna.
    Kas meie sirge liigub kaasa?
    JAA!!!
  7. Tundub, et meie valem kehtib ka siis, kui mõni koordinaat on negatiivne, või on punktide asukohad vahetuses, või miski muu.
    KÕIK TÖÖTAB!
Edasine on juba puhas lust:
  1. Lisame valemi:
    y = -x/a + b
    Saame uue, ristuva sirge!
  2. Klikime sliderite juures olevaid noolekesi.
    Punktid hakkavad ise liikuma - ja sirged koos nendega.
  3. Nüüd võib ise matemaatikat edasi mängida.

Tuesday, April 4, 2017

O-hooaega alga!!!!

Ma olen paisunud ümmarguseks keraks. Vanad tuttavad patsutavad mu kõhtu ja küsivad, et millega ma tegelen, "sest trenni sa ilmselgelt ei tee". Halb on olla, peeglit ja kaalu väldin, aga harvadel julgusehetkedel näitab viimane kilo-paar alla 100 kg. (Ei, ei tee nalja.)

Seetõttu olen ma virgalt eiranud kõiki aasta alguse võistlusi - linnarogainid, talvine X-dream. Mis sa võistled, kui niikuinii ei jaksa. Ainus trenn on olnud telefoniga virtuaal-kollide taga ajamine. (Võhma mõttes on Pokemon Go tegelikult päris hea, aga rühile mõjub jube halvasti. Berliinis mängisin kaks õhtut järjest ja tulemuseks oli korralik õlavöötme valu.) Sisult on Pokemon Go ju rogain, eriti koos poraakel.eu kaardiga. Ja täna hommikul heitsin pilgu arvutisse ja lendasin rattaga kodust välja, sest kabutops. Aga päris-orienteerunud pole ma üldse ja jooksnud ka ei ole.

Pehmeks alguseks võtsin Linnaorienteerumise päevaku Glehni pargis:
1) olin nkn pärastlõuna Mektorys,
2) maastik on pmst peas,
3) lühikesed rajad.

5 km rada, 50 minutit.
Puhas jooksukas. 
Üllatuseks suutsin enam-vähem sörkida.
Kolmandik etappe on 8 min/km või kiiremad.
Orienteerumine see muidugi polnud. Kompassi polnud ei kaasas ega vaja.
KP-d olid läbi kevadise võsa kaugele näha.

Punkti pidin otsima vaid ühes kohas - Glehni "kasvuhoones" oli see nõmedalt ära peidetud.

Tulemustes olen üsna taga, aga see vist seepärast, et 5 km on "kõige pikem ja profim" rada.
Sama ajaga oleksin ma 4km rajal saanud parema suhtelise koha :)
Aga no ega ma loll ei ole, et sama raha eest lühema raja võtaksin.

http://linnaorienteerumine.ee/Content/Uploads/104/results.htm

Järgmine päevak:

Tugamanni neljapäevak, "päris" maastikul.
Võtsin lühikese raja - 14 KP 5.30 km, M18,N21B,N40,N45 - ja panin tulemuse VABAsse.
Selgus, et ma oleks oma 1:03 ajaga raja päris tipus olnud :)
Naiste ja laste seas...

O läks enam-vähem. Ühes kohas kaotasin halva rajavaliku tõttu 7 min. Aga joosta ei jaksa, no ausalt ei jaksa. :(

Maastik on muide jube märg. Ojade ületusi oli miljon. Ma tahtsin jalgu hoida ja olin ettevaatlik, a lõpuks sain end ikka märjaks. Metsaalune soo on pooleldi jääs ja kraavidel on ka jää peal. Aprilli lõpp!

Friday, March 17, 2017

Pokemon Go

Ma olen hingelt mängur. Olgu arvuti- või lauamäng - ma võtan neid tõsiselt ja kui mängin, siis mängin. Nüüd olen PG küüsis ja samuti... põhjalikult.

Lev 30.
Pokemone püütud: 193
Pokemone nähtud: 218
Kõnnitud: 400+ km
Kuldmedaleid: 14

Mäng ise on täiesti geniaalne. 
UI on väga väga hästi läbi mõeldud, kaardiga töötamine mugav, sujuv, lihtne.
Elukad kenasti disainitud, animatsioonid väga peened.
Mängu elemendid - XP grinding, ringi lippamine, pokemonide arendamine ja gym'ides kaklemine - on kenasti tasakaalus.
Tüütud on vaid bugid. Mäng crashib vüi hangub - põhiliselt käivitamisel. Läheb käima, aga jääb üleni lilla (päeval) või tumesinise (öösel) ekraaniga seisma. Ka keset gym-fighti võid sa saada teate "error" ilma mingi selgituseta. Ja siis uuesti ja uuesti. Kõige tüütumad on hetked, kus mäng nagu töötaks, aga sisendit ei võta (ekraanil toimub mingi tegevus, aga näpuvajutustele ei reageeri).


Gen-1 euro-dexis on mul puudu 14 pokemoni: Venusaur, Charizard, Arcanine, Machamp, Dodrio, Grimer, Marowak, Gyardos, Lapras, Omastar, Kabutops, Snorlax, Dragonair, Dragonite. Neist mitme jaoks on mul vajalik candy olemas ja ma ootan vaid "amazing algmaterjali".
Samas Snorlax tundub lootusetu. Pärast gen-2 tulekut ei ole ei mina, ei lapsed teda kordagi isegi näinud.

Gen-2 tuli minu jaoks umbes kuu aega liiga vara. Ma olin gen-1 dexiga kenasti järje peale. Aga nüüd on kogu Tallinn vaid siile täis ja gen-1 huvitavad elukad on pildilt suuresti kadunud. ("Huvitavad" = "need, keda või kelle candy mul vaja on".)


Mõnikord on pilt aga vastupidine.
Kadriorg on viimasel ajal Geodudesid paksult täis. Eile kammisin pargi harva-käidava osa läbi (merepoolse, kus pole pokestoppe ega asju) ja sain vist kümme geoduudi ühe korraga.

XP kogumine läheb mul kärmelt. Lev 29 => 30 on 350k ja see tuli vist viie päevaga.  Gen-2 lisas pokemonide püüdmisele preemiad, see aitab. Lisaks grinding. 12-candy-evolve elukad püüan üldiselt pineapp marjaga ja nii saan iga kahe püütud tuvi peale 1000 xp lisaks.

Gym'idega on seis nutusem. Mul pole kõrge CP-ga pokemone ja ma ei oska neid saada ka. Max on 2600cp Vaporeon, lisaks kaks 2500cp Golemit. Ja kesklinna gym'id on kõik sinised. Lasnamäe ja Mustamäe omad on punased, aga no sinna me ei satu eriti. Nii et aeg-ajalt tuleb teha gymtrippe mägedesse.

Ilm segab. Kogu aeg on kas miinuskraadid või vihm või lörts. Varem oli linn lisaks jääs - mõnel päeval tundsin, et kõndimise boonus (munadele jne) peaks olema kahe- või kolmekordne, sest no nii raske oli tänaval käia, libe ja lörts korraga. Mu telefon märjalt ei tööta, ei kuula sõna. Osta või vihmavari!
Aga nüüd läheb kevadeks. Mis tunne on mängida, kui on pluss ja EI SAJA? Varsti saame teada!

Mu telefon on jobu. Akud ei pea ÜLDSE vastu. Ausalt ka: mul on kaks akut ja ühega saab mängida 40-45 minutit. Kui ma laen mõlemad kodus täis, võtan kaasa ja linnas vahetan, saan mängida järjest kõige rohkem 1:25..1:30. SEE IMEB. Iida telefon peab ühe akuga vastu kolm-neli tundi!!!
Edit: Renovaar müüs mulle akupanga ja see on väga, väga abiks. 

Ratas on abiks. Mitte küll igas mõttes. XP kogumine läheb käies kiiremini. Ja rattasõit ei lähe "munade" / buddycandy jaoks arvesse (sest kiirus liiga suur). Aga see-eest on rattaga lõbusam! Ma olen õppinud sõites mängima: ratast juhin (keeran ja pidurdan) parema käega, telefon on vasakus, klikin jne pöidlaga, pilk on telefonis. Kui on öö, siis pimestab telefon täiesti ära, sisuliselt sõidan rattaga kinnisilmi. Tasakaal muidugi areneb, kõnniteeääred jne ei ole enam ühe käega juhtides probleem. Aga eks varem või hiljem ma ikkagi kukun ja saan surma / viga.

Ratas on eriti abiks, kui on vaja mõni konkreetne elukas kinni püüda. Vaatad kodust, et Luigetiigi ääres on uued magicarbid, käid sõidad ja tood koju.

Satun kohtadesse. Ma olen vanalinna nüüd risti-rästi läbi traageldanud ja näinud palju uut. Eile käisin Tondiraba pargis. Linnahalli ja Lennumuuseumi tagused tühermaad, Kalamaja ja Nõmme nurgatagused - olen saanud kodulinnale täiesti uue vaate. Huvitav on!

=== === === === === === === ===

Nii et mulle meeldib.

Nii et kui näete keset ööd pimedas Kadriorus pargis kedagi ummisjalu ringi tormamas, telefon käes - siis see olen ilmselt mina :)